Üllatavad toidud, mida Norras süüakse

Võime julgelt öelda, et peaaegu igas riigis on mõni toit, mis mõnes teises maailma regioonis veidra, üllatava või lausa kohutavana tundub. Eestlastele tundub eemaletõukab linnupesast keedetud supp ja valge viina sisse ulpima pandud madu, kuid jällegi mõnele itaallasele võib tunduda ehmatav, et meil tehakse jõulude ajaks verivorsti. Vaata ülevaadet üllatavatest toitudest, mida Norras lauale pannakse ja aruta sõpradega: milliseid nendest poleks sa kohe kindlasti nõus kunagi proovima?

Lutefisk

Lutefisk ehk libekala. Libe kala? Juba selle nimetus ei kõla maitsvalt! Paraku on eemaletõukav nimi alles õuduse algus. Tavaliselt süüakse seda jõuluperioodil, mil tundub kohatu, kui pere jõululauale pole toodud väike kogus libekala. Norras valmistatakse seda rooga peamiselt kuivatatud tursast. Seda valmistatakse kuivatatud turska leeliselise vedeliku sees hoides, et liha veidi pehmemaks muuta. Mõned inimesed on seda toitu kirjeldanud kui tuumapommi, mis lõhkeb suus ja ei jäta mitte kedagi külmaks. Kõige hullem selle roa juures on libekala lõhn. Seda võrreldakse hapukurgiga, mis on neli aastat mädanenud ja seejärel niisutatud soojade hallitusseente ekstraktiga.

Terved lambapead

Smalahove ehk lambapea praad on väga omapärane roog, mis on traditsiooniline toit Lääne-Norras, mida küll igapäevaselt ei sööda, kuid kuulub nii mõnigi kord uhke piduroa juurde. Algselt söödi seda pigem vaeste inimeste poolt, ent tänapäevaks on sellest saanud kõrgelt hinnatud delikatess. See on toit, mis ajaks tagajalgadele iga vegani ja taimetoitlase, kuna lõplik toit võib taldrikul pehmelt öeldes groteskne välja näha. Nimelt säilib üldjuhul lambapea koos keele, kõrvade ja kõige muu juurde kuuluvaga. Tavaliselt süüakse lambapeast silmad ja kõrvad esimesena, sest need on soojana maitsvamad. Seejärel liigutakse muude pea osade juurde ja tagatipuks süüakse isegi kolju sees küpsenud aju ära. Kas ajas judinad peale?

Seajalg

Iseenesest pole tegu seajala näol tegu eestlastele sugugi tundmatu liharoaga. Üheks erinevuseks on aga see, et see on soolatud ja seda süüakse kerge suupistena. Mõnikord serveeritakse seajala juurde peeti, sinepit ja värsket leiba. Ajalooliselt eelistatakse seajalga pakkuda koos traditsioonilise Norra jõuluõlle või akvaviidiga. Viimase puhul on tegu klassikalise Norra napsuga, mida valmistatakse peamiselt harilikust köömnest ja aedtillist.

Lamba munandid

See pole mitte mingi nali! Mõningates Norra piirkondades on lambalt ära lõigatud munandid täiesti normaalne toit, mille abil jõulude ajal lauda katta. Traditsiooniliselt veeretatakse munandeid enne õlis küpsetamist natukese saiapuru ja jahu sees. Valminud küpsetisi serveeritakse koos hapukoorega ning tavaliselt eelroana, mitte põhiroaks.

Kajaka munad

Kajaka mune süüakse ainult Põhja-Norras, kus neid serveeritakse põhiliselt kõvaks keedetud kujul õlle või mõne kangema joogi kõrvale. Munad on kanamunadega võrreldes tervelt kaks korda suuremad ja neil on pehmem, ent kergelt kala meenutav maitse. Paljude jaoks tundub see kirjeldus ja eriti kala maitse vägagi eemaletõukav.

Kalapallid

Kalapallide tegemiseks jahvatatakse kala ja saadud möksile lisatakse juurde kartulijahu. Üldjuhul süüakse kalapalle konservide kujul ja inimesed ei hakka neid ise kodustest tingimustes valmis veeretama. Paljalt ei hakka keegi kalapalle tarbima, vaid enne söömist kallatakse kalatoode valge kastmega üle.