Imelised sihtkohad, mida peab Norras külastama

Loodus on ilmselt üks põhilisi müügiargumente Norra turismis. See tõmbab magnetina igal aastal kümneid tuhandeid turiste ja mitte ainult pealinna Oslosse. Norra avarustest leiab kauneid fjorde, lumiste “mütsidega” mäetippe, vahutavaid kärestikke, kõrgeid kaljusid ja armsaid pisikülasid. Fjorde peetakse Euroopa ilusaimateks looduslikeks paikadeks ja neid leidub Norras küllaga. Fjord on pikk, kitsas ja liustike liikumisest tekkinud laht, millel on järsud kaldapealsed ning mis ulatub üsna sügavalt sisemaale. Nüüd aga vaatame lähemalt erinevaid kohti, mida peetakse Norras kõige kaunimaks ja imetlusväärsemaks!

Trolltunga

Tegu on arvatavasti ühe kõige ilusama sihtkohaga terves riigis, mis on muutunud tänaseks isegi parajalt kurikuulsaks vaatamisväärsuseks. Nimelt võivad inimesed istuda ja jalgu kõlgutada kaljuformatsiooni teravas otsas, mis kõrgub üle allpool asetseva oru. See on väga kõrgel ja kohalikud giidid kardavad, et tulevikus võib koha populaarsuse kasvades tekkida inimohvreid. Siiski on tegu ainult ühe aspektiga Trolltunga külastamise juures. Kui jätte kõlkumine kõrvale, siis on see looduslik vaatamisväärsus lihtsalt ahhetamapanev!

Lofoodid

Lofoodi saarestik on üks Euroopa kõige paremini hoitud saladusi. Need saared asetsevad küll polaarjoone juures, kuid seal on tavapärasest soojemad temperatuurid Golfi hoovuse tõttu. Mõnikord võib nii kaugel põhjas olla talvel Eestist soojem temperatuur. Põhilised turistide hordid saabuvad Lofoodi saarestikku suvel, kuid aina enam avastatakse neid maalilisi saari talvise sihtkohana. Elu on seal traditsiooniline ja maalähedane ning kohalikud proovivad suuremale turismile vastu panna, et mitte rikkuda elukeskkonda.

Jotunheimeni rahvuspark

Siin aub Skandinaavia mäestiku kõige kõrgem piirkonda, mida kutsutakse “hiiglaste koduks”. Nii mõnedki mäed asuvad merepinnast lausa 2400 meetri kõrgusel. Kõige kõrgem tipp on Galdhoppigen, mis seisab merepinnast 2469 meetri kõrgusel. Kokku leiab sellest rahvuspargist üle 200 mäetipu, nii et viide hiiglastele on täiesti asjakohane. Rahvusparki on rajatud palju matkaradasid, millel on erinevad raskustasemed, et kõik saaksid omale meelepärase marsruudi valida. Vaieldamatult on tegu paigaga, kuhu lihtsalt peab kaamera kaasa võtma, sest pildistamise võimalusi on lõputult! Jotunheimeni teeb lisaks looduse ilule eriliseks liikide mitmekesisus. Õnnelikud külastajad võivad märgata põhjapõtru, rebaseid, nugiseid, naaritsaid ja isegi ilveseid.

Innerdalen

Innerdalenit peetakse Norra üheks ilusaimaks oruks. Selle piirkonna krooniks on 1394 meetri kõrgune Dalatarnet tipp. Oru põhjas sädeleb kristalne järv ja ülevalt poolt alguse saavatest liustikest jooksevad kaskaadidena allapoole veevood ja väikesed ojad. Looduslikul alal on avatud palju jalgteid, mida mööda saab kõndida Renndolsetrasse, mis on omamoodi turismitalu. Külalislahke rahvas pakub talus kohalikku toitu ja ümbritsevatest aedikutest tervitavad kõikvõimalikud kodu- ja kariloomad.

Dalsnibba

Geirangerist umbes 21 kilomeetri kaugusel asuv Dalsnibba on majesteetlik vaatamisväärsus, mida külastab igal aastal tuhandeid inimesi. Dalsnibba tipp on niivõrd kõrge (1476 meetrit), et isegi suvel võib see valdavalt lumikatte all olla. See mägi asub üsna lähedal Rootsile, nii et nii mõnedki autoga reisivad inimesed kasutavad võimalust ja sõidavad lähedalt asuvast piiripunktist suurimasse Skandinaavia riiki edasi.…

Kuulsad inimesed, kes on pärit Norrast

Norrast on pärit mitmeid kuulsaid inimesi, kes on tuntud nii põhjamaade regioonis kui maailmas laiemaltki. Loe edasi, et saada teada põhilistest tegijatest, kes on Norra mägede ja orgude vahelt tuntuks saanud.

Knut Hamsun
Sündis: 04. august 1859
Suri: 19. veebruar 1952

Knut Hamsun oli menukas romaani- ja näitekirjanik, kes tuli välja mitmete kuulsaks saanud teostega. Tema läbilöögiromaan on “Nälg”, mis ilmus raamatupoe lettidele 1890. aastal. Pärast seda on tema menukamate kirjatükkide hulgas “Segelfossi alevik” 1917. aastal ja “Aga elu kestab edasi” 1933. aastal. Päras Teist Maailmasõda tekkis tal palju sekeldusi ja elu lõpuaastate jooksul viidi ta vaimuhaiglasse, kuna esines tugevaid kahtlusi tema vaimse tervise olukorra suhtes.

Henrik Ibsen
Sündis: 20. märts 1828
Suri: 23. mai 1906

Henrik Ibsen on meeletult kuulus näitekirjanik, kes osales Norra Rahvusteatri loomise tegevuse juures. Otse loomulikult tema üheks kõige tuntumaks teoseks kujunenud 1867. aasta “Peer Gynt”, ent vähem kuulsaks pole saanud ka 1884. aasta “Metspart”, mis kandis Norras pealkirja “Vildanden”. Mitmeid tema teoseid on eesti keelde tõlhitud väljaannete “Näidendid I” ja “Näidendid II” raames. Nende hulgas on ka kurikuulus “Hedda Gabler”, millest on Von Krahli Teater oma versiooni ja tõlgenduse teinud.

Erik Poppe
Sündis: 24. juuni 1960

Erik Poppe on üks Norra kõige tuntumaid filmitegijaid, kes on selliste üllitiste taga nagu “Hawaii, Oslo” (2004) ja “Kuninga valik” (2016). Tema käe all on valminud ka telesari “Brigaad”, mis aastaid tagasi kodumaistelgi teleekraanidel natuke aega jooksis.

Edward Munch
Sündis: 12. detsember 1863
Suri: 23. jaanuar 1944

Edward Munchi peetakse ekspressionistliku liikumise algatajaks ja eestvedajaks. Ta ehitas üles oma isikliku maalimise stiili, mis põhines 19. sajandi lõpuaastate sümbolismil. Teiste inimeste töödest eristus ta oma psühholoogiliste teemade kaudu, mida ta läbi maalikunsti lahti mõtestas. Tihtilugu sai ta inspiratsiooni üsna morbiidsetest teemadest nagu haigused, surm ja depressioon. See ebaterve huvi sünguse vastu sai ilmselt alguse tema traagilisi sündmuseid täis lapsepõlvest, mis jäi deemonina teda elu lõpuni kummitama.

Roald Amundsen
Sündis: 16. juuli 1872
Suri: 18. juuni 1928

Täisnimega Roald Engelbregt Gravning Amundsen on end maailma ajalukku kirjutanud väga suure saavutusega. Tema oli esimene inimene, kes jõudis Lõunapoolusele. See ajalooline sündmus juhtus 14. detsembril 1911. aastal. Nad kogusid koha pealt erinevat teadusele vajalikku materjali ja näidiseid, misjärel alustasid pikka koduteed. Loomulikult tõi see saavutus talle koheselt küllaga edu ja rikkust, kuid ta ei muutunud kordagi inimeseks, kes oleks suurte rahasummade peale hulluks läinud ja mõtlematult kulutama hakanud. Pigem panustas ta jätkusuutlikule ja edukale ettevõtlusele, millest annab tunnistust jõukas laevandusäri, millega ta elu lõpuni ka tegeles.

Niels Henrik Abel
Sündis: 5. august 1802
Suri: 6 aprill 1829

Abel elas ainult 26-aastaseks, kuid oma lühikese elu jooksul kirjutas ta end kohe kindlasti maailma ajaloo kuldsetele lehekülgedele. Nimelt oli tegu Oslo Ülikoolis end akadeemiliselt arendanud matemaatikuga, kes tuli välja geniaalse avastusega. Ta leidis esimest korda ajaloos uued funktsioonid, mida tänase päevani nimetatakse Abeli funktsioonideks. Ta oli tõeliselt briljantse mõistusega noormees, kelle elutee jäi kahjuks väga lühikeseks. 1829. aastal suri ta tuberkuloosi. Surma ajal oli ta kihlatud Christine Kemp nime kandva neiuga ja oli just Berliini Ülikoolis professoriks saanud. Kurba lugu jääb õnnelikuna meenutama ainult see, et tema nimi on igaveseks matemaatikaõpikutesse jäädvustatud.

Sigrid Undset
Sündis: 20. mai 1882
Suri: 10. juuni 1949

Undset on kuulsa kirjandusliku teose “Kristiina Lauritsatütar” autor ja sellest sai ka tema elu põhiline raamat, kuigi ta kirjutas “Lauritsatütrele” lisaks veelgi teoseid. Naisel oli üsna traagiline elu, kuna tema eluajal surid mitmed tema lapsed ja ta lahutas nende isast üsna peatselt.…

Üllatavad toidud, mida Norras süüakse

Võime julgelt öelda, et peaaegu igas riigis on mõni toit, mis mõnes teises maailma regioonis veidra, üllatava või lausa kohutavana tundub. Eestlastele tundub eemaletõukab linnupesast keedetud supp ja valge viina sisse ulpima pandud madu, kuid jällegi mõnele itaallasele võib tunduda ehmatav, et meil tehakse jõulude ajaks verivorsti. Vaata ülevaadet üllatavatest toitudest, mida Norras lauale pannakse ja aruta sõpradega: milliseid nendest poleks sa kohe kindlasti nõus kunagi proovima?

Lutefisk

Lutefisk ehk libekala. Libe kala? Juba selle nimetus ei kõla maitsvalt! Paraku on eemaletõukav nimi alles õuduse algus. Tavaliselt süüakse seda jõuluperioodil, mil tundub kohatu, kui pere jõululauale pole toodud väike kogus libekala. Norras valmistatakse seda rooga peamiselt kuivatatud tursast. Seda valmistatakse kuivatatud turska leeliselise vedeliku sees hoides, et liha veidi pehmemaks muuta. Mõned inimesed on seda toitu kirjeldanud kui tuumapommi, mis lõhkeb suus ja ei jäta mitte kedagi külmaks. Kõige hullem selle roa juures on libekala lõhn. Seda võrreldakse hapukurgiga, mis on neli aastat mädanenud ja seejärel niisutatud soojade hallitusseente ekstraktiga.

Terved lambapead

Smalahove ehk lambapea praad on väga omapärane roog, mis on traditsiooniline toit Lääne-Norras, mida küll igapäevaselt ei sööda, kuid kuulub nii mõnigi kord uhke piduroa juurde. Algselt söödi seda pigem vaeste inimeste poolt, ent tänapäevaks on sellest saanud kõrgelt hinnatud delikatess. See on toit, mis ajaks tagajalgadele iga vegani ja taimetoitlase, kuna lõplik toit võib taldrikul pehmelt öeldes groteskne välja näha. Nimelt säilib üldjuhul lambapea koos keele, kõrvade ja kõige muu juurde kuuluvaga. Tavaliselt süüakse lambapeast silmad ja kõrvad esimesena, sest need on soojana maitsvamad. Seejärel liigutakse muude pea osade juurde ja tagatipuks süüakse isegi kolju sees küpsenud aju ära. Kas ajas judinad peale?

Seajalg

Iseenesest pole tegu seajala näol tegu eestlastele sugugi tundmatu liharoaga. Üheks erinevuseks on aga see, et see on soolatud ja seda süüakse kerge suupistena. Mõnikord serveeritakse seajala juurde peeti, sinepit ja värsket leiba. Ajalooliselt eelistatakse seajalga pakkuda koos traditsioonilise Norra jõuluõlle või akvaviidiga. Viimase puhul on tegu klassikalise Norra napsuga, mida valmistatakse peamiselt harilikust köömnest ja aedtillist.

Lamba munandid

See pole mitte mingi nali! Mõningates Norra piirkondades on lambalt ära lõigatud munandid täiesti normaalne toit, mille abil jõulude ajal lauda katta. Traditsiooniliselt veeretatakse munandeid enne õlis küpsetamist natukese saiapuru ja jahu sees. Valminud küpsetisi serveeritakse koos hapukoorega ning tavaliselt eelroana, mitte põhiroaks.

Kajaka munad

Kajaka mune süüakse ainult Põhja-Norras, kus neid serveeritakse põhiliselt kõvaks keedetud kujul õlle või mõne kangema joogi kõrvale. Munad on kanamunadega võrreldes tervelt kaks korda suuremad ja neil on pehmem, ent kergelt kala meenutav maitse. Paljude jaoks tundub see kirjeldus ja eriti kala maitse vägagi eemaletõukav.

Kalapallid

Kalapallide tegemiseks jahvatatakse kala ja saadud möksile lisatakse juurde kartulijahu. Üldjuhul süüakse kalapalle konservide kujul ja inimesed ei hakka neid ise kodustest tingimustes valmis veeretama. Paljalt ei hakka keegi kalapalle tarbima, vaid enne söömist kallatakse kalatoode valge kastmega üle.…

6 kõige ilusamat linna Norras

Oeh, Norra… fjordid, mäed ja piltilusad väikelinnad kauni looduse rüpes! Liialt palju leidub inimesi, kelle jaoks tähendab Norra ainult Oslot ja nüüdseks haihtunud soodsat võimalust Ryanairiga teistesse Euroopa sihtkohtadesse edasi sõita. Tegelikult on Norra näol tegu suure riigiga, mille territooriumilt leiab palju erinevaid sihtkohti, mida nautida ja avastada. Järgnevalt teemegi ülevaate kõige kaunimatest väiksematest paikadest, mida Norra mägistest ja kargetest avarustest üles otsida saab.

Fredrikstad

Fredrikstadi vanalinn on ilus ja üles ehitatud Hollandist pärit planeerimise mudelite baasil. Selles linnakeses on üks kõige paremini säilinud linnuseid terves Skandinaavias. Kui jalutad ringi Fredrikstadi vanalinnas, siis leiad sealt siginat-saginat täis turuväljaku ja hulganisti kitsalt hargnevaid tänavaid, mis lausa kutsuvad nende vahel mitmeid tunde järjest ekslema. Tegu on veidi ebatraditsioonilist struktuuri kandva vanalinnaga, mistõttu võib leida linnatänavate vahelt ohtralt lopsakalt rohelisi alasid, mis on suvisel ajal ideaalseks viisiks, kuidas veidi lõõgastuda ja võib-olla isegi ühe mõnusa pikniku korraldada.

Skudeneshavn

Sihtkohta peetakse üheks Norra kõige korralikumalt ja terviklikumalt säilinud väikelinnaks. Vanalinna osa koosneb peaaegu 130 algupärasest puitmajast, mille ajalugu ulatub lausa 19. sajandisse. Suur osa hoonetest on värvitud liiliaid meenutavalt valgeks! Idülliline väikelinn asub Põhjamere ääres, mistõttu korraldatakse seal igal suvel paadifestivali, mille käigus täituvad tänavad käsitöölaadaliste ja turistidega nii Norrast kui mujalt.

Trondheim

Oslos ringi käies on väga raske ette kujutada, et Norral on olnud pikem keskaegne minevik. Trondheim on selle koha pealt suurepärane silmi avav paik, kuna see linn asutati 997. aastal! Tükk aega oli Trondheim riigi pealinn, täpsemalt tervenisti 300 aastat järgemööda. Nidarose katedraal on hunnitu näide gooti arhitektuurist. Pealegi oli tegu keskajal ühe Põhja-Euroopa kõige olulisema pühakojaga.

Stavanger

Stavangeri põhiline atraktsioon on Preikestolen. See on suur kiviplatvorm, mis on nimetatud Lonely Planeti poolt üheks maailma kõige jahmatavamaks vaateplatvormiks. Preikestolen asub merepinnast 604 meetri kõrgusel ja seda külastab aastas tuhandeid inimesi. Stavanger ise on ülikoolilinn, kus on palju erinevaid võimalusi meelelahutuseks ja toiduelamusteks.

Geiranger

Tegu on Norra ühe kõige populaarsema sihtkohaga turistide seas. Vaatamata sellele on külas tänase päevani tunda teatavat rikkumatut atmosfääri, mida pole veel turismimasside hordid suutnud läbistada, muutes selle külakese ideaalseks kohaks, kuhu põgeneda pealetungiva nutiajastu ja tsivilisatsiooni eest. See väike küla asub Geirangerfjordi lähedal. Suur osa inimestest saabubki siia selle majesteetliku fjordi nägemise eesmärgil. Geirangerfjordi ümbritsevad sinised mäslevad veed ja järsud kaljumäed. Kui lähed Geirangerisse, siis kindlasti kõnni mööda mõnda mägiteed ja ahheta, kui oled jõudnud mõne tipu otsa!

Henningsvaer

Lofootide saarestikus asuv Henningsvaer on vapustav saarte kogumik, mis asub Norra põhjarannikul. Tegu on hubase kalurikülaga, mis on oma haaret laiendanud mitmele pisikesele saarele seal piirkonnas. Henningsvaeri majad on ehitatud kaunis traditsioonilises Norra stiilis ja üle värvitud erksate toonidega. Osad nendest on lumivalged nagu kellegi naeratus, mis pärineb hambapasta reklaamist. Talvel on saar lumega kaetud, kuid suvel on selles külas vaimustavalt selge ilmaga päevad ja tervelt 24 tundi kestev päevavalgus.…