Norrapärased toidud, mida tuleb elu jooksul vähemalt korra proovida

Norra ei ole meist küll eriti kaugel, ent kui palju me õigupoolest teame Norra kultuurist? Mitte just palju. Sama kehtib ka toidukultuuri osas, mis on Norras tegelikult üllatavalt mitmekülgne ning pakub maitseelamusi, millega võrreldavaid on raske mujalt leida – credite pentru pensionari. Siin on mõned sellised Norrast pärit road, mis viivad lihtsalt keele alla ja jäävad alatiseks meelde.

1. Røkt Laks ehk suitsulõhe

See ei ole ehk eestlaste jaoks niivõrd uudne maitseelamus, kuid Norras on lõhe meeletult populaarne ja seega on ka suitsutatud versioon pea kultuslik roog. Vahel maitsestatakse lõhe hoopis ka soola, tilli ja suhkruga ning seejärel kuivatatakse seda mõnda aega, andmaks rikkalikuma maitse. Kes kunagi Norras käib, peab kindlasti suitsulõhe tellima!

2. Tørrfisk

Kala on selgelt Norra toidulaual väga tähtis ning ka selle roa puhul on tegemist traditsioonilise kalaroaga. Tørrfisk on valmistatud tavaliselt tursakalast ning seda külmkuivatatakse, vahel koos erilise juustuga, mis peab vastu väga madalatele temperatuuridele, andes kalale rikkalikuma maitse – credit247.

3. Kjøttboller

Ehkki kala on Norras oluline, ei jää liha sugugi maha. Kjøttboller on üsna sarnane tavalistele Rootsi lihapallidele, ent on valmistatud õrnemalt kokkupatsutatud veiselihast, mis on maitsestatud ingveri ja muskaatpähkliga. Tüüpiliselt serveeritakse neid mõnusaid lihapalle kartulipudru või keedetud kartulitega ning muidugi pakutakse kõrvale ka kastet. Vot see on toit, mis eestlastele mekib hästi!

4. Fårikål

Mis oleks pika külma talve jooksul mõnusam kui kuum tummine hautis? Just sellega on tegemist selle roa puhul ning see on üks kõige populaarsemaid Norra roogi, kuna selle valmistamine on ülilihtne. Hautise jaoks on enamasti vaja lambaliha ja kapsast, maitseks kasutatakse üksnes pipart ja soola. See roog on riigis niivõrd fenomenaalne, et iga aasta septembri viimasel neljapäeval tähistatakse Fårikåli päeva.

5. Krumkake

Oleme küll rääkinud mitmest isuäratavast soolasest roast, kuid magusahambaga lugejad ei pea samuti ilma jääma. Krumkake, mis on otsetõlkes „kõver kook“, koosneb üliõhukestest vahvlilaadsetest pannkookidest, mis täidetakse seejärel vahukoore või muu maitsvaga. Krumkake’i küpsetatakse raudade vahel, mis jätavad tihtipeale maiustusele vahva mustri peale. Kui maius on veel kuum, keeratakse see puidust lusika ümber, moodustades niiviisi koonuselaadse kuju, kuhu asetataksegi täidis.

6. Pølse med Lompe

Norra toidukultuuris on oma koht ka kiirtoidule. Selle roa puhul on tegemist hot-dogi laadse toiduga – grillitud vorstike pannakse erinevate maitsestustega tortillalaadse saia vahele ning süüakse käigu pealt, täpselt nagu hot-dogi puhul. Mugavuse ja kiire kõhutäie tõttu on toit väga populaarne festivalidel, kus seda loputatakse alla õllega.

7. Akevitt

Joogikultuur ei jää Norras sugugi toidust maha. Akevitt on Norra rahvusjoog, mis tõlkes tähendab „elu vett“. Tegemist on alkohoolse joogiga, mida valmistatakse kartulist ning mida maitsestatakse köömnete, tilli ja teiste maitsetaimedega. Akeviti juured ulatuvad lausa 15. sajandini ning selle erinevaid versioone leiab kogu Skandinaaviast, kuid Norra oma on kõige ehedam, kuna seal valmistatakse jooki tammevaatides.

8. Finnbiff

Põhjapõdrad on põhjamaades populaarsed ning sama populaarsed on need ka traditsioonilistes Norra roogades. Finnbiff on hautis, mida valmistatakse põhjapõdralihast, mis pruunistatakse potis peekoni ja seentega. Pika ja peene hautamisprotsessi käigus lisatakse ka hapukoort, tüümiani, piima ja pruuni kitsejuustu, mis lisavad kõik unikaalseid maitsenüansse.

Kas oled mõnda neist maitsvatest roogadest proovinud? Kui mitte, siis tuleb sammud seada Norra poole, kuna kõiki neid isuäratavaid roogasid saab maitsta pea kõigis Norra restoranides.

Kahetsema seda kogemust ei pea!…

10 põnevat fakti Norra kohta, mida sa varem ehk ei teadnud

Norra on küll meile üsna lähedal, kuid tegemist on omamoodi huvitava ja kauge riigiga, mille kultuur ja rahvas on täis üllatusi. Seepärast loetlemegi siinkohal 10 huvitavat ja omamoodi fakti, mis on kohati väga üllatavad – usume, et sa ei teadnud varem neid asjaolusid meie Skandinaavia sõberriigi kohta – quicklån.

1. Norras löödi pingviin rüütliks

Alustame listi üsna jaburast faktist – nimelt elab Šotimaal Edinburghi loomaaias tore pingviin nimega Sir Nils Olav, kes sai 2008. aastal ametlikult rüütli tiitli. Tegemist on omamoodi maskotiga Norras ning pole norrakat, kes ei teaks Nils Olavist.

2. Norrakad on võistlushimulised

Teadupärast on eestlased pidevalt kimpus Norra vingete sportlastega konkureerimisel. Norra on seejuures võitnud Taliolümpial rohkem medaleid kui ükski teine riik. Riigil on kokku 329 medalit, neist lausa 118 kuldset ning ühtlasi on Norra puhul tegemist ühe riigiga, mis on võitnud Taliolümpial rohkem medaleid kui suvisel võistlusel.

3. Suremine on keelatud!

Svalbardi saartel asuvas linnas nimega Longyearbyen on otseses “lån rki” mõttes keelatud surra. Linna pisike surnuaed ei ole juba aastakümneid kedagi matnud, kuna selgus, et sealses pinnases ei suuda kehad laguneda. Need, kes on tõsiselt haiged või tõepoolest surevad, transporditakse mujale Norras.

4. Oh, mis loodus!

Norrale mõeldes meenuvad kohe kaunid loodusfotod ning seda täie õigusega. Riigis on vähemalt 450 000 järvekest ning kaks suurt fjordi on lisatud ka UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Sellele lisaks on Norras väga hinnas matkamine, mida võib teha põhimõtteliselt täiesti vabalt kogu riigis. See pole aga kõik – 2008. aastal annetas riik miljard dollarit Amazoni vihmametsade päästmiseks.

5. Suusatamise sünnikodu

Mainisime küll Norra sportlikkust ja võiduõnne talispordialadel, ent sellega seondub teinegi fakt: Norra on nimelt suusatamise sünnikodu. Sõna „suusk“ tähendab norra keeles otseses mõttes puutükki, mis võtab väga kenasti kokku suusatamise olemuse.

6. Prügikunn

Norras on taaskäitlus ja keskkonnasõbralikkus äärmiselt olulised. Huvitaval kombel impordib Rootsi prügi Norrast ja kasutab seda seejärel kütuse tootmiseks. Vot see annab taaskäitlusele täiesti uue tähenduse!

7. Vinged kuningad

Norra on teadupärast kuningriik ning on sellega seoses ka aja jooksul näinud omajagu lahedaid kuningaid. Kuningas Olav V näiteks kasutas näiteks pidevalt ühistransporti ja maksis alati ise piletite eest. Kuningas Herald aga vandus tsölibaatiat terveks oma eluks, kui tal ei lubata abielluda oma tõelise armastusega, kes muidugi ei olnud kõrgsoost. Õnneks kuninga soov täideti.

8. Ei mingit alkoholi

Norras on alkoholi ostmine üsna piiratud, nimelt saab seda teha ainult poest nimega Vinmonopolet ning neid on igas linnas 1 või 2, maapiirkondades pole ühtegi. Ka toidupoodidega seondub üks kummaline asjaolu – nimelt ei tohi toidupoed olla avatud pühapäeviti. Kui soovidki osta toitu pühapäeval, saad seda teha üksnes tanklas.

9. Kõrged kõrged hinnad

Norra on üks maailma kõige jõukamaid riike, mistõttu ei tule üllatusena, et hinnad on väga kõrged. Toiduhinnad on seejuures nii kõrged, et paljud norrakad käivad naaberriigis Rootsis oma toidukaupu ostmas. Rääkides hindadest, siis näiteks televiisori omanikud peavad iga aasta maksma 300 dollari suuruse tasu. Lisaks sellele on ka gaasi hind meeletult kõrge, olles üks kõrgemaid kogu maailmas.

10. Norrakad ja jaapanlased

Pealtnäha ei tundu neil kahel rahvusel olevat just ülemäära palju sarnast, kuid tegelikult tutvustasid just norrakad jaapanlastele 80-ndatel lõhesushit, mis on tänapäeval Jaapanis väga populaarne.
Norras on ülimalt huvitava kultuuriga riik, kust leiaks veel kümneid teisigi põnevaid fakte, kuid kindlasti on needki üsna jahmatavad – kes oleks teadnud, et meie lähedal asub niivõrd omalaadne riik!…

Mida tasub enne Norrasse kolimist teha?

Maksud? Eluaseme leidmine? Neid asju on veelgi! Selles blogipostituses teeme ülevaate asjadest, mida peaksid enne Norrasse kolimist teadma või valikuid, mis vajavad enne Oslo lennujaamas maandumist hoolikalt kaalumist snabblån.

Lehvita hüvastijätuks päikesele

Kas arvasid, et Eestis on vähe päikest? Oota vaid! Kui sa kolid Norra põhjapoolsematesse piirkondadesse, siis võid arvestada, et päikest on veelgi vähem. Kindlasti peaksid kindlaks tegema, et saad toidust piisava hulga D-vitamiini lån med betalningsanmärkning, kuna vastasel juhul võib sul raske puudus välja kujuneda. Seejuures pead arvestama veel ühe üksikasjaga. Nimelt on Põhja-Norras polaaröö, mis tähendab seda, et ööpäeva jooksul ei pruugi peaaegu üldse valgeks minna. Esmapilgul võib see ehmatavana tunduda, kuid suur osa kohalikke on sellega juba mitmete põlvkondade vältel ära harjunud.

Leia kohapealne töökoht

“Nojah, aga Norras on ju hiiglaslikud palgad ka,” vastatakse tavaliselt sellele, kui jututeemaks tulevad läbilõikavalt kallid hinnad. Siiski tuleb arvestada, et suurte palkade kõrval tuleb maksta päris palju makse, nii et kõrged hinnad on igal juhul suureks probleemiks lån utan uc. Täiesti tavaline on maksta 8 eurot ühe leivapätsi eest. Kui kolid Norrasse, siis proovi võimalikult ruttu endale töökoht leida, sest vastasel juhul võid silmitsi seista raskustega kuu lõikes rahaasjadega toime tulla.

Aeg õppida mõnda talisporti

Norras armastavad inimesed suusatada. Seepärast tasub sul enne Norrasse kolimist suusatamist õppida, kuna see spordiala ühendab põhjamaiseid inimesi ja pakub võimalusi kohalike sõprade saamiseks. Kui enne ei jõua õppida, siis järgmine variant on Norras koha peal mõnda suusatrenni minna. See investeering tasub küllaga ära, sest selles riigis on lõpmatult palju erinevaid kohti, kus kauni ümbrusega looduses suusal libiseda lasta. Kui juba oskad suusatada, siis Skandinaavia nõlvad juba ootavad sind!

Osta veel üks mälukaart

Norras on nii palju jahmatavalt kaunist loodust, et kaamerale tasub kindlasti täiendavalt üks mälukaart osta. Ilusaid pilte võib lihtsalt niivõrd palju tulla! Alates fjordidest ja koskedest, lõpetades mägede ja orgudega: Norra loodust loetakse maailma kaunimate hulka.

Õpi kohalikku keelt

Norra keel on sarnane rootsi ja taani keelele ning võib mõnevõrra tuttav tunduda saksa keelt õppinuile. Sellegipoolest on tegu täiesti unikaalse keelega, mis vajab pikemat õppimist. Päris paljudel töökohtadel läheb hakkama saamiseks norra keelt vaja. Kuidas oleks võimalik olla kohvikus ettekandja või kõnekeskuses klienditoe spetsialist, kui väljendist “hej” midagi enamat öelda ei oska. Kõige kasulikum on õppida norra keelt Eestis, kuna see on kohalike pakkujatega võrreldes kõvasti soodsam.…

Norra ehk nafta võidukäigu lugu

Räägitakse, et kui Norra poleks avastanud naftat, siis oleks siiamaani tegu pigem tagasihoidliku viikingiajastu järgse põllumajandusriigiga. Nafta andis Norrale niivõrd palju majanduslikult juurde. Nafta rahast saadud tulud on aidanud ehitada üles infrastruktuuri, luua rongiteid, panna püsti uhkeid hooneid Oslosse ja sillutada pikki, kvaliteetseid sõiduteid läbi terve riigi prestamos en linea. Naftast pole puutumata jäänud ka lennundus, laevandus ja muud raharikkad valdkonnad, mis hävitavad naftat õgival kombel, ent samal ajal toodavad selle käigus naftamaakleritele tohutult palju kasumit juurde prestamos sin buro.

Tegelikult hakkas kõik pihta juba tükk aega tagasi. Norra vetes avastati naftat 1960ndate lõpus ja sellest hetkest saadik pole enam mitte miski sama olnud. Naftast ja selle saadustest said Norra majandus vankumatud alustalad, mis pole tänaseni kordagi värisema hakanud. Põhjamerre ehitati 1966. aastal parajalt suured naftat maa seest välja imevad puurtornid. Suitsu popsudes ja kanistrite kõmisedes toodi naftat maapõuest välja ning hakati seda üle maailma edasi müüma. Naftast ei tehta ju ainult kütust. Sellest valmistatakse ka plastmassi ja kõikvõimalikke muid tehislikke materjale.

Kõige esimene suurem naftamaardla oli Ekofisk, mis tootis 1980. aasta 427 442 barrelit toornaftat. Tegu on kogusega, mis kohe kindlasti avaldab siiamaani paljudele ekspertidele üle terve maailma sügavat muljet. Pärast seda on leitud ka väga suur maagaasi reserve. Just kogu see maa sees peituv rikkus on aidanud Norral tulla toime nii hästi ilma selleta, et oleks vaja olnud astuda Euroopa Liidu majandusruumi liikmeks.

1972. aastal toimus Norras referendum, mille käigus otsustas rahvas, et nad ei liitu Euroopa Liiduga. Muidugi oli väljastpoolt tulev poliitiline surve suur, kuid rikas riik jäi omale kindlaks ja liimeks astumine jäigi ära. Pärast seda on mitmed suured firmad Norras tuntuks saanud, näiteks Statoil, mis oli Norra valitsuse enda poolt loodud naftakompanii.

Põhjamerest nafta puurimine tähendas ka suurt hulka väljakutseid, peamiselt tehnoloogiliselt, kuid Norra on sellega suurepäraselt hakkama saanud. Maapinna puurimisel pole mõeldud ainult kasumite peale, vaid töö käigus on parajat rõhku pandud ka pikaajalistele lahendustele, et hoida keskkonda võimalikult puhtana. Norras rafineeritakse osasid kommertsõlisid ja nende tegemiseks on nad pidanud ka importima võõramaise päritoluga naftat. 2015. aastal tehti seda 3.5 miljardi Norra krooni eesti.

Norra oli üks esimesi riike, kus opereeriti tööstuslikult süsiniku eemaldamise ja hoiustamise projekti Sleipneri naftamaardlas. Selle asja taga oli Statoil ja projekt algas 1996. aastal. Nimelt võetakse süsihappegaas maagaasist ära amiinlahuseid kasutades. Selle järel talletatakse süsinik soolalahuse sees. Süsihappegaas on põhilisi kaasprodukte, mis tekib, kui maardlas toodetakse maagaasi. Nimelt sisaldab maagaas 9% ulatuses süsihappegaasi rohkem, kui on lubatud maagaasi distributsiooni võrgustikus. Statoil hoiab taolise hoiustamisega kokku sadu tuhandeid miljoneid eurosid, kuna ta ei pea maksma kulukaid CO2 makse.

Uue sajandi alguses avati Norra merepõhi senisest enamatele firmadele, sest eesmärgiks sai parem ressursside kasutamine. Suured rahvusvahelised naftakompaniid, kes oli oma kanda juba kinnitanud, said endale seltsiks uued firmad, mis tulid välja innovatiivsete viisidega, kuidas olemasolevatest ressurssidest maksimumi välja pigistada. Tänaseks päevaks tegutseb Norra naftaväljadel väga suur valik erinevaid kompaniisid: aktiivselt tegeleb naftateemadega lausa 50 erinevat ettevõtet.

Kui Norras esimest korda naftat puurima hakati, siis ei osanud keegi veel ettegi kujutada, kuivõrd suurt rolli võib see tulevikus mängima hakata. Nüüd on aga situatsioon selline, et suur osa Norra heaolust põhinebki nafta väljutamisel maapõuest ja selle töötlemisel uuteks saadusteks. Kindlasti mängib see sarnast rolli ka lähikümnetel, kuna praeguse seisuga pole kohe kindlasti näha mingit ohtu nafta otsa lõppemisel. Peale selle, kui peakski nafta puurimine ära lõppema, siis peab arvestama sellega, et Norra on kogunud väga kopsaka koguse rahalisi ressursse, millest jätkub veel pikaks ajaks pensionite maksmiseks ja muudeks vajalikeks finantsilisteks toiminguteks.…

Norra kõige tuntumad brändid ja ettevõtted

Kõik teavad, et Carlsbergi õlu on pärit Taanist ja Saab autosid-lennukeid toodab Rootsi. Aga milliste kompaniide ja brändide poolest on Norra tuntuks saanud? Loe järgnevat ülevaadet Norra kõige tuntumatest kaubamärkidest ning firmadest, et saada endale parem ettekujutus selle naftarohke riigi populaarseimatest ekspordiallikatest.

Statoil
Asutati 1972. aastal

Statoil on Norra nafta- ja gaasifirma, mis on tänaseks tegutsenud juba aastakümneid. Meil on Statoil kõige paremini tuntud bensiinijaamade poolest, mis on viimaste aastate käigus aina enam pooleldi kohviku kontseptsioonile üle läinud. Statoili põhiline tegevus toimub aga Norras ja nende peakorter asubki Stavangeri linnas. Kliimamuutus ja suurem nõudlus rohelise energia järgi on avanud Statoilile uusi uksi äritegevuses ning nad on laiendanud tunduvalt oma haaret. Fortune ajakirja põhjal asetati Statoil maailma järjestuses suurusel 13. kohale nafta- ja gaasikompaniide hulgas. Statoil on lausa nii suur tegija, et neil on puurtorne ja gaasimaardlaid Alžeerias, Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Liibüas, Nigeerias ja Venemaal. Tänaseks on ettevõtte ametlik nimi Statoil ASA, kuna 2007. aastal ühendati Statoil ja Norsk Hydro nafta ja gaasiga tegelev divisjon.

Telenor
Asutati 1970. aastal

Telenori näol on tegu suurima telekommunikatsiooni kompaniiga Norras. Tegu on maailma mastaabis ühe suurima telekommunikatsiooni ettevõttega, mis tegutseb Skandinaavias, Ida-Euroopas ja Aasias. Üllataval kombel on Eestist Telenori tegevus kõrvale jäänud, kuid seda aitab seletada Elisa, Tele 2 ja Telia väga tugev ning otsusekindel tegevus siinsel turul. Kõige tugevamat turgu hoiab Telenor peale oma kodumaa Taanis, Rootsis, Ukrainas, Ungaris, Montenegros, Tais, Malaisias ja Pakistanis. Ainuüksi Ukrainas on Kyiv Star brändi nime all firmal üle 17 miljoni kliendi. Kusjuures huvitav fakt on see, et Telenori suur ettevõte alustas teoreetiliselt juba 1855. aastal, ent siis kandis see firma nime Telegrafverket ja nagu nimestki võib arvata, siis tegutseti telegraafiteenuste turul.

Opera
Asutati 1995. aastal

Opera Software ASA on suur Norra tarkvaraettevõte, mida tunnevad eestlased ennekõike Opera veebisirvija kaudu. Opera brausereid kasutavad maailmas enam kui 350 miljonit kasutajat. Tegu on üsna laiahaardelise firmaga, kuna selle kontorid asuvad lisaks Norrale ka Rootsis, Poolas, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Austraalias, Venemaal, Singapuri, Islandil jne. Opera visioonis on kirjas, et nad tahavad “pakkuda parimat internetikogemust igal seadmel”. Opera aastane käive oli 2015. aastal üle 615 miljoni USA dollarit.

Norwegian Air Shuttle
Asutati 1993. aastal

Norwegian on suuruselt kolmas odavlennukompanii Euroopas, ulatuselt teine lennufirma Skandinaavias ja lennureisijate arvu põhjal suuruselt üheksas lennuettevõte Euroopas. Tänaseks juba üle paarikümne aasta tegutsenud Norwegian pakub konkurentidega võrreldes tõeliselt häid hindu, sest nii mõnigi kord on olnud võimalik lennata edasi-tagasi Oslost ja Stockholmist Põhja-Ameerika sihtkohtadesse ainult 180 euro eest. Norwegian pakub kõva konkurentsi nii Ryanairil kui Skandinaavia suurimale lennufirmal Scandinavian Airlinesile. Nende pikamaalennukid võtavad kursi Bangkokki, New Yorki, Fort Lauderdale’i ja Los Angelesse. Nad alustasid väiksema regionaallende pakkuva ettevõttena, kuid tänaseks on kasvanud parajaks lennuhiiuks.

DNB
Asutatud 1822. aastal

DNB gruppi kuuluvad mitmed finantsbrändid nagu DNB, Vital, Postbanken, DnB Nord jne. Tegu on tohutult suure käibega finantsgrupiga, millest annab tunnistust 2015. aasta käibenumber, küündides 54 miljardi USA dollarini. DNB pank on Eestiski esindatud ja nende tegevuse juures on huvitav see, et nad annavad pea 25% oma väljavõetud dividendidest heategevuseks. Kõigi grupi liikmete varad küündivad kokku liidetuna üle 100 miljardi euroni. Pank tegutseb paljudes riikides, muuhulgas näiteks Suurbritannias, Ameerikas, Singapuris, Hiinas, Baltimaades ja Soomes.…

Kui kallis ikkagi on Norras elada?

Norra on tuntud kui üks kallimaid riike Euroopas (ja isegi maailmas). Statistika kinnitab seda, sest Norras maksab toit tervelt 47 protsenti rohkem võrreldes terve maailmajao keskmisega! Värske kala ja krevetid on üldjuhul mõistliku hinnaga, kuid suur osa toidust ostetakse riiki sisse. Olukorda ei tee paremaks tõsiasi, et toiduainete pealt tuleb maksta 14 protsenti käibemaksu. Paljud norrakad sõidavad üle piiri Rootsi “harrytur” käigus, mis on põhimõtteliselt osturetk, et osta suurt osa toiduainetest tervelt 20 protsenti odavamalt. Taoline piiriülene ostuäri on muutunud niivõrd tavaliseks, et mitmeid ostukeskuseid on otse piiri äärde ehitatud, et Norrast tulevad inimesed saaksid oma auto pakiruumi kiiremini ja mugavamalt ära täidetud. Loomulikult tekitab see küsimusi ainult juurde. Aga kui palju asjad tegelikult maksavad? Järgnevalt teeme kasuliku ülevaate sellest, kui suur on maksumus erinevatel kaupadel ja teenustel Norra riigis.

Kõik hinnad pärinevad 2016. aasta esimesest poolest ja oluliste maailma majandust raputavate sündmuste puudumisel on veel asjakohane tükk aega.

Kui palju läheb maksma elukoha üürimine?

Ühetoalised üürikorterid linna sees on keskmiselt 1300 eurot kuus, aga kui otsustad ühetoalise korteri rentida linnast väljas, siis võib see tähendada paarisaja euro suurust kokkuhoidu. Loomulikult on see suhteline võit, kuna transport tekitab omajagu kulutusi juurde, ent neid hindu vaatame hiljem lähemalt. Seevastu läheb kolmetoaline apartement kesklinnas maksma 2100 eurot. Kolmetoaliste korterite puhul on linna sees ja väljas elamise puhul suurem hinnaline vahe. Kui üürida korter pigem linnapiirist eemal, siis maksab see keskmiselt kuus 500 eurot vähem.

Kui palju tuleb tasuda väljas söömise eest?

Üks piimakohvi maksab kohvikus või restoranis keskmiselt neli eurot, kuid mõnes uhkemas toitlustuskohas võib hind küündida viie kuni kuue euroni. Väike pudelitäis Coca-Colat on seevastu odavam: tavaliselt kuskil 3.5 eurot. Kui minna kahekesi välja sööma tavalisse, keskpärasesse restorani ja tellida nii eelroa, põhiroa kui magustoidu, siis tuleb keskeltläbi välja käia 90 eurot. See on tõeliselt kallis ja illustreerib suurepäraselt varem esitatud statistikat pea poole kallimatest toiduhindadest võrreldes ülejäänud Euroopaga. Tavaliselt otsustavad turistid selliste hindade peale McDonaldsisse minna, kuid sealgi pole hinnad madalad. Big Maci eine eest tuleb rahakotti kergendada 11 euro võrra!

Kui palju maksavad asjad supermarketis?

Kui isegi McDonalds on nii kallis, siis osutub mõistlikuks mõtteks toidu soetamine hoopiski kauplusest. Turistina on mitmeid võimalusi ise söögi tegemiseks. Paljudes hostelites on ühine köögipind ja airbnb korterites on üldjuhul toidutegemise võimalused täiesti olemas. 1 liiter piima maksab poes keskmiselt 1.7 eurot, kilo riisi 3 eurot ja suur valge sai 2.8 eurot. Siinkohal on oluline meeles pidada, et Norras on olemas discounter-tüüpi supermarketid, kus saab endale hankida keskmisest odavamat toidukaupa. Suitsetajad peavad arvestama, et supermarketist paki Marlboro ostmine tähendab 12 euro suurust väljaminekut, kui pole konkreetsel ajahetkel käimas mõnda sooduskampaaniat.

Mida tuleb maksta transpordi eest?

Transpordi eest maksmise puhul on keskmiste hindade leidmine keerulisem, kuna väga palju sõltub konkreetsest asukohast ja vahemaast. Siiski võib üldistades väita, et bussid ja rongid äärelinnast kesklinna lähevad tavaliselt üksikpiletina erinevates Norra linnades maksma 3.7 eurot. Seejuures on kütuse hind liitri kohta 1.65 eurot ja takso kilomeetri hind 1.8 eurot. Lennupiletite hinnad võivad mõnikord Norras vägagi soodsad olla. Näiteks teeb odavlennukompanii Norwegian tihti suuri sooduskampaaniaid, mille käigus saab lennata edasi-tagasi Oslost erinevatesse Ameerika linnadesse vaid paarisaja euro eest. Samuti võivad olla üsna soodsad Ryanairi kampaaniahinnad ja viimase hetke pakkumised erinevate Norra turismibüroode poolt.…

Üllatavad toidud, mida Norras süüakse

Võime julgelt öelda, et peaaegu igas riigis on mõni toit, mis mõnes teises maailma regioonis veidra, üllatava või lausa kohutavana tundub. Eestlastele tundub eemaletõukab linnupesast keedetud supp ja valge viina sisse ulpima pandud madu, kuid jällegi mõnele itaallasele võib tunduda ehmatav, et meil tehakse jõulude ajaks verivorsti. Vaata ülevaadet üllatavatest toitudest, mida Norras lauale pannakse ja aruta sõpradega: milliseid nendest poleks sa kohe kindlasti nõus kunagi proovima?

Lutefisk

Lutefisk ehk libekala. Libe kala? Juba selle nimetus ei kõla maitsvalt! Paraku on eemaletõukav nimi alles õuduse algus. Tavaliselt süüakse seda jõuluperioodil, mil tundub kohatu, kui pere jõululauale pole toodud väike kogus libekala. Norras valmistatakse seda rooga peamiselt kuivatatud tursast. Seda valmistatakse kuivatatud turska leeliselise vedeliku sees hoides, et liha veidi pehmemaks muuta. Mõned inimesed on seda toitu kirjeldanud kui tuumapommi, mis lõhkeb suus ja ei jäta mitte kedagi külmaks. Kõige hullem selle roa juures on libekala lõhn. Seda võrreldakse hapukurgiga, mis on neli aastat mädanenud ja seejärel niisutatud soojade hallitusseente ekstraktiga.

Terved lambapead

Smalahove ehk lambapea praad on väga omapärane roog, mis on traditsiooniline toit Lääne-Norras, mida küll igapäevaselt ei sööda, kuid kuulub nii mõnigi kord uhke piduroa juurde. Algselt söödi seda pigem vaeste inimeste poolt, ent tänapäevaks on sellest saanud kõrgelt hinnatud delikatess. See on toit, mis ajaks tagajalgadele iga vegani ja taimetoitlase, kuna lõplik toit võib taldrikul pehmelt öeldes groteskne välja näha. Nimelt säilib üldjuhul lambapea koos keele, kõrvade ja kõige muu juurde kuuluvaga. Tavaliselt süüakse lambapeast silmad ja kõrvad esimesena, sest need on soojana maitsvamad. Seejärel liigutakse muude pea osade juurde ja tagatipuks süüakse isegi kolju sees küpsenud aju ära. Kas ajas judinad peale?

Seajalg

Iseenesest pole tegu seajala näol tegu eestlastele sugugi tundmatu liharoaga. Üheks erinevuseks on aga see, et see on soolatud ja seda süüakse kerge suupistena. Mõnikord serveeritakse seajala juurde peeti, sinepit ja värsket leiba. Ajalooliselt eelistatakse seajalga pakkuda koos traditsioonilise Norra jõuluõlle või akvaviidiga. Viimase puhul on tegu klassikalise Norra napsuga, mida valmistatakse peamiselt harilikust köömnest ja aedtillist.

Lamba munandid

See pole mitte mingi nali! Mõningates Norra piirkondades on lambalt ära lõigatud munandid täiesti normaalne toit, mille abil jõulude ajal lauda katta. Traditsiooniliselt veeretatakse munandeid enne õlis küpsetamist natukese saiapuru ja jahu sees. Valminud küpsetisi serveeritakse koos hapukoorega ning tavaliselt eelroana, mitte põhiroaks.

Kajaka munad

Kajaka mune süüakse ainult Põhja-Norras, kus neid serveeritakse põhiliselt kõvaks keedetud kujul õlle või mõne kangema joogi kõrvale. Munad on kanamunadega võrreldes tervelt kaks korda suuremad ja neil on pehmem, ent kergelt kala meenutav maitse. Paljude jaoks tundub see kirjeldus ja eriti kala maitse vägagi eemaletõukav.

Kalapallid

Kalapallide tegemiseks jahvatatakse kala ja saadud möksile lisatakse juurde kartulijahu. Üldjuhul süüakse kalapalle konservide kujul ja inimesed ei hakka neid ise kodustest tingimustes valmis veeretama. Paljalt ei hakka keegi kalapalle tarbima, vaid enne söömist kallatakse kalatoode valge kastmega üle.…