Maailmakuulsad norrakad, kes teevad teistele eurooplastele silmad ette

Rahulik ja lausa muinasjutuline Norra on toonud maailma palju põnevat. Hiljuti ületas riik 5 miljoni elaniku piiri, mis on Eestiga võrreldes üsna muljetavaldav, ent veel muljetavaldavam on Norrast pärit inimeste teod maailmas. Alljärgnevalt oleme kirja pannud kuulsad inimesed – pikavippivertailu, kelle soontes voolab kas või pisut Norra verd.

1. Roald Dahl

Pole ilmselt ühtegi noorukit ega last, kes ei teaks lugu Charliest ja šokolaadivabrikust. Raamatu autor Roald Dahl on aga läbi ja lõhki norrakas. Ta on sellest kirjutanud värvikaid lugusid ka ühe oma raamatus, kus ta kirjeldab oma lapsepõlve ja suvesid, mis said veedetud Norras.

2. Edvard Munch

Mis oleks ühe riigi kultuur väärt, kui ei saaks nimetada ühte suurepärast kunstnikku? Norra puhul on selleks Edvard Munch, kes on kõige tuntum „Karje“ poolest. Kunstnikule on pühendatud ka Oslos asuv kunstimuuseum.

3. Matt Groening

See nimi on tuntud kõikidele Simpsoni ja Futurama sõpradele. Nende kahe fenomenaalse sarja autori ema on pärit Norrast ning ehkki Groening sündis Kanadas, ei saa salata, et tema soontes on tugev Norra veri!

4. Renee Zellweger

Ka see kaunis Hollywoodi staar, kes on juba aastaid kinolinadel esinenud oma kauni naeratuse ja imeliste blondide juustega, on tegelikult pärit Norrast – tema ema on pärit Norrast ning isagi on Euroopast. Kaunitar sündis ise Texases, aga Norra juured on tal tugevad.

5. Roald Amundsen

Kõik ajaloo- ja ekspeditsiooniteemade huvilised teavad seda nime unepealt. Tegemist on Norra uurijaga, kes jõudis esimese inimesena Lõunapoolusele ja juhtis äärmiselt ohtlikku ekspeditsiooni Antarktikas, käies aladel, kus mitte keegi ei olnud varem jalga tõstnud. Väga suur osa tänapäeva teadmistest polaaralade kohta on meil olemas just tänu temale.

6. Henrik Ibsen

Henrik Ibsen on kuulus poeet ja teatrimees, keda peetakse omamoodi moodsa teatri „isaks / joustolaina“. Ibseni mõju on lausa niivõrd suur, et kohati peetakse teda parimaks teatrikirjutajaks pärast Shakespeare’i. Selle põhjus seisneb Ibseni omapärases lähenemises – samal ajal, kui teised näidendid olid võrdlemisi tagasihoidlikud, olid tema omad skandaalsemad. Kes teab, milline oleks tänapäevane teatrikunst ilma Ibsenita!

7. Knut Hamsun

Hamsun oli Norra kirjanik, poeet, dramaturg ja sotsiaalkriitik. Sarnaselt Ibsenile oli temalgi moodsale kirjandusele väga suur mõju ning oma enam kui 70 aasta pikkuse karjääri jooksul jõudis ta puudutada paljusid erinevaid teemasid ning vaatenurki. Tema tööd andsid talle ka staatuse kui neo-romantistliku revolutsiooni juht 20. sajandil.

8. Niels Henrik Abel

Niels Henrik Abel oli Norra matemaatik, kes avastas Abeli funktsioonid. Abel suri küll juba 27-aastaselt, kuid suutis juba oma lühikese eluaja jooksul saavutada suurepäraseid tulemusi ning tema panus matemaatikasse on vaieldamatult oluline.

9. Thor Heyerdahl

Norrakad on loomuselt juba seiklushimulised ja naudivad loodust. Heyerdahl on selle hea näide. Ta võttis ette palju erinevaid ekspeditsioone primitiivse paadi abil ja dokumenteeris oma seiklused, mis aitas tohutult loodusteaduse arengule kaasa. Samuti aitas ta rafineerida tsivilisatsiooni migreerimismustrite teooriat, aidates seeläbi kaasa migreerimismustrite mõistmisele.

10. Sigrid Undset

Kuna siin nimekirjas pole olnud just ülemäära palju naisi, oleks paslik lõpetada list just ühe andeka naisterahvaga. Sigrid Undset oli norra novelist ja ühtlasi Nobeli auhinna võitja, kes tõusis rambivalgusesse oma ajaloolise triloogiaga „Kristin Lavransdatter“. Kirjandus oli alati ta kirg, kuid ta pidi läbi tegema tõelise kadalipu katsumusi enne, kui tema unistus teoks sai.

Norrakad on maailmas korda saatnud nii mõndagi põnevat. Kas teadsid juba neid kümmet vinget norrakat? Kui mitte, siis on aeg nendega tutvust teha!…

Kuulsad inimesed, kes on pärit Norrast

Norrast on pärit mitmeid kuulsaid inimesi, kes on tuntud nii põhjamaade regioonis kui maailmas laiemaltki. Loe edasi, et saada teada põhilistest tegijatest, kes on Norra mägede ja orgude vahelt tuntuks saanud.

Knut Hamsun
Sündis: 04. august 1859
Suri: 19. veebruar 1952

Knut Hamsun oli menukas romaani- ja näitekirjanik, kes tuli välja mitmete kuulsaks saanud teostega. Tema läbilöögiromaan on “Nälg”, mis ilmus raamatupoe lettidele 1890. aastal. Pärast seda on tema menukamate kirjatükkide hulgas “Segelfossi alevik” 1917. aastal ja “Aga elu kestab edasi” 1933. aastal. Päras Teist Maailmasõda tekkis tal palju sekeldusi ja elu lõpuaastate jooksul viidi ta vaimuhaiglasse, kuna esines tugevaid kahtlusi tema vaimse tervise olukorra suhtes.

Henrik Ibsen
Sündis: 20. märts 1828
Suri: 23. mai 1906

Henrik Ibsen on meeletult kuulus näitekirjanik, kes osales Norra Rahvusteatri loomise tegevuse juures. Otse loomulikult tema üheks kõige tuntumaks teoseks kujunenud 1867. aasta “Peer Gynt”, ent vähem kuulsaks pole saanud ka 1884. aasta “Metspart”, mis kandis Norras pealkirja “Vildanden”. Mitmeid tema teoseid on eesti keelde tõlhitud väljaannete “Näidendid I” ja “Näidendid II” raames. Nende hulgas on ka kurikuulus “Hedda Gabler”, millest on Von Krahli Teater oma versiooni ja tõlgenduse teinud.

Erik Poppe
Sündis: 24. juuni 1960

Erik Poppe on üks Norra kõige tuntumaid filmitegijaid, kes on selliste üllitiste taga nagu “Hawaii, Oslo” (2004) ja “Kuninga valik” (2016). Tema käe all on valminud ka telesari “Brigaad”, mis aastaid tagasi kodumaistelgi teleekraanidel natuke aega jooksis.

Edward Munch
Sündis: 12. detsember 1863
Suri: 23. jaanuar 1944

Edward Munchi peetakse ekspressionistliku liikumise algatajaks ja eestvedajaks. Ta ehitas üles oma isikliku maalimise stiili, mis põhines 19. sajandi lõpuaastate sümbolismil. Teiste inimeste töödest eristus ta oma psühholoogiliste teemade kaudu, mida ta läbi maalikunsti lahti mõtestas. Tihtilugu sai ta inspiratsiooni üsna morbiidsetest teemadest nagu haigused, surm ja depressioon. See ebaterve huvi sünguse vastu sai ilmselt alguse tema traagilisi sündmuseid täis lapsepõlvest, mis jäi deemonina teda elu lõpuni kummitama.

Roald Amundsen
Sündis: 16. juuli 1872
Suri: 18. juuni 1928

Täisnimega Roald Engelbregt Gravning Amundsen on end maailma ajalukku kirjutanud väga suure saavutusega. Tema oli esimene inimene, kes jõudis Lõunapoolusele. See ajalooline sündmus juhtus 14. detsembril 1911. aastal. Nad kogusid koha pealt erinevat teadusele vajalikku materjali ja näidiseid, misjärel alustasid pikka koduteed. Loomulikult tõi see saavutus talle koheselt küllaga edu ja rikkust, kuid ta ei muutunud kordagi inimeseks, kes oleks suurte rahasummade peale hulluks läinud ja mõtlematult kulutama hakanud. Pigem panustas ta jätkusuutlikule ja edukale ettevõtlusele, millest annab tunnistust jõukas laevandusäri, millega ta elu lõpuni ka tegeles.

Niels Henrik Abel
Sündis: 5. august 1802
Suri: 6 aprill 1829

Abel elas ainult 26-aastaseks, kuid oma lühikese elu jooksul kirjutas ta end kohe kindlasti maailma ajaloo kuldsetele lehekülgedele. Nimelt oli tegu Oslo Ülikoolis end akadeemiliselt arendanud matemaatikuga, kes tuli välja geniaalse avastusega. Ta leidis esimest korda ajaloos uued funktsioonid, mida tänase päevani nimetatakse Abeli funktsioonideks. Ta oli tõeliselt briljantse mõistusega noormees, kelle elutee jäi kahjuks väga lühikeseks. 1829. aastal suri ta tuberkuloosi. Surma ajal oli ta kihlatud Christine Kemp nime kandva neiuga ja oli just Berliini Ülikoolis professoriks saanud. Kurba lugu jääb õnnelikuna meenutama ainult see, et tema nimi on igaveseks matemaatikaõpikutesse jäädvustatud.

Sigrid Undset
Sündis: 20. mai 1882
Suri: 10. juuni 1949

Undset on kuulsa kirjandusliku teose “Kristiina Lauritsatütar” autor ja sellest sai ka tema elu põhiline raamat, kuigi ta kirjutas “Lauritsatütrele” lisaks veelgi teoseid. Naisel oli üsna traagiline elu, kuna tema eluajal surid mitmed tema lapsed ja ta lahutas nende isast üsna peatselt.…