Kuulsad inimesed, kes on pärit Norrast

Norrast on pärit mitmeid kuulsaid inimesi, kes on tuntud nii põhjamaade regioonis kui maailmas laiemaltki. Loe edasi, et saada teada põhilistest tegijatest, kes on Norra mägede ja orgude vahelt tuntuks saanud.

Knut Hamsun
Sündis: 04. august 1859
Suri: 19. veebruar 1952

Knut Hamsun oli menukas romaani- ja näitekirjanik, kes tuli välja mitmete kuulsaks saanud teostega. Tema läbilöögiromaan on “Nälg”, mis ilmus raamatupoe lettidele 1890. aastal. Pärast seda on tema menukamate kirjatükkide hulgas “Segelfossi alevik” 1917. aastal ja “Aga elu kestab edasi” 1933. aastal. Päras Teist Maailmasõda tekkis tal palju sekeldusi ja elu lõpuaastate jooksul viidi ta vaimuhaiglasse, kuna esines tugevaid kahtlusi tema vaimse tervise olukorra suhtes.

Henrik Ibsen
Sündis: 20. märts 1828
Suri: 23. mai 1906

Henrik Ibsen on meeletult kuulus näitekirjanik, kes osales Norra Rahvusteatri loomise tegevuse juures. Otse loomulikult tema üheks kõige tuntumaks teoseks kujunenud 1867. aasta “Peer Gynt”, ent vähem kuulsaks pole saanud ka 1884. aasta “Metspart”, mis kandis Norras pealkirja “Vildanden”. Mitmeid tema teoseid on eesti keelde tõlhitud väljaannete “Näidendid I” ja “Näidendid II” raames. Nende hulgas on ka kurikuulus “Hedda Gabler”, millest on Von Krahli Teater oma versiooni ja tõlgenduse teinud.

Erik Poppe
Sündis: 24. juuni 1960

Erik Poppe on üks Norra kõige tuntumaid filmitegijaid, kes on selliste üllitiste taga nagu “Hawaii, Oslo” (2004) ja “Kuninga valik” (2016). Tema käe all on valminud ka telesari “Brigaad”, mis aastaid tagasi kodumaistelgi teleekraanidel natuke aega jooksis.

Edward Munch
Sündis: 12. detsember 1863
Suri: 23. jaanuar 1944

Edward Munchi peetakse ekspressionistliku liikumise algatajaks ja eestvedajaks. Ta ehitas üles oma isikliku maalimise stiili, mis põhines 19. sajandi lõpuaastate sümbolismil. Teiste inimeste töödest eristus ta oma psühholoogiliste teemade kaudu, mida ta läbi maalikunsti lahti mõtestas. Tihtilugu sai ta inspiratsiooni üsna morbiidsetest teemadest nagu haigused, surm ja depressioon. See ebaterve huvi sünguse vastu sai ilmselt alguse tema traagilisi sündmuseid täis lapsepõlvest, mis jäi deemonina teda elu lõpuni kummitama.

Roald Amundsen
Sündis: 16. juuli 1872
Suri: 18. juuni 1928

Täisnimega Roald Engelbregt Gravning Amundsen on end maailma ajalukku kirjutanud väga suure saavutusega. Tema oli esimene inimene, kes jõudis Lõunapoolusele. See ajalooline sündmus juhtus 14. detsembril 1911. aastal. Nad kogusid koha pealt erinevat teadusele vajalikku materjali ja näidiseid, misjärel alustasid pikka koduteed. Loomulikult tõi see saavutus talle koheselt küllaga edu ja rikkust, kuid ta ei muutunud kordagi inimeseks, kes oleks suurte rahasummade peale hulluks läinud ja mõtlematult kulutama hakanud. Pigem panustas ta jätkusuutlikule ja edukale ettevõtlusele, millest annab tunnistust jõukas laevandusäri, millega ta elu lõpuni ka tegeles.

Niels Henrik Abel
Sündis: 5. august 1802
Suri: 6 aprill 1829

Abel elas ainult 26-aastaseks, kuid oma lühikese elu jooksul kirjutas ta end kohe kindlasti maailma ajaloo kuldsetele lehekülgedele. Nimelt oli tegu Oslo Ülikoolis end akadeemiliselt arendanud matemaatikuga, kes tuli välja geniaalse avastusega. Ta leidis esimest korda ajaloos uued funktsioonid, mida tänase päevani nimetatakse Abeli funktsioonideks. Ta oli tõeliselt briljantse mõistusega noormees, kelle elutee jäi kahjuks väga lühikeseks. 1829. aastal suri ta tuberkuloosi. Surma ajal oli ta kihlatud Christine Kemp nime kandva neiuga ja oli just Berliini Ülikoolis professoriks saanud. Kurba lugu jääb õnnelikuna meenutama ainult see, et tema nimi on igaveseks matemaatikaõpikutesse jäädvustatud.

Sigrid Undset
Sündis: 20. mai 1882
Suri: 10. juuni 1949

Undset on kuulsa kirjandusliku teose “Kristiina Lauritsatütar” autor ja sellest sai ka tema elu põhiline raamat, kuigi ta kirjutas “Lauritsatütrele” lisaks veelgi teoseid. Naisel oli üsna traagiline elu, kuna tema eluajal surid mitmed tema lapsed ja ta lahutas nende isast üsna peatselt. Sellegipoolest on vähemalt üks tema raamatutest ilmselt paljude eestlaste koduriiulitel olemas, sest see on lihtsalt niivõrd oluline teos Euroopa kirjanduse ajaloos.