Kuidas erineb Norra oma naaberriikidest?

Norra on osa Skandinaaviast, teiste Skandinaavia riikide hulka loetakse tavaliselt Rootsi ja Taani. Põhjamaid aetakse tihti segamini Skandinaavia riikidega, sest esimese puhul lisanduvad kolmele põhiriigile veel Soome, Island ja mõnikord isegi Eesti (kuigi seda pigem soovina, mitte automaatse otsusena). Kindlasti on Skandinaavia riikide sees väga palju sarnasusi ja mõned on neid isegi “eksklusiivseks ja omaette hoidvaks klubiks” nimetanud. Sellegipoolest võib leida mõningaid olulisi erinevusi rahvaste, kommete ja traditsioonide vahel. Selles blogipostituses teeme selgeks, millisel moel erinevad norrakad oma lähinaabritest Rootsist ja Taanist. Kas üldse erinevad?

Patriotism

Tihti tuuakse olulise erinevusena välja seda, et norrakad on rohkem ja avameelsemalt patriootilised ning isamaaliste tunnetega kui rootslased. Mõned norrakad võivadki otse välja öelda: “Meie riik on maailmas kõige parem!”. Rootslased leiavad pigem vaikselt erinevaid viise, kuidas anda mõista, et teistes riikides pole küll kõik sellisel moel korras ja nad on nendest tegelikult paremad. Aga keegi ei ütle seda otse! Üks hea näide norrakate patriotismist on 17. mai tähistamine. See on Konstitutsioonipäev ja mõned Norra elaniku ütlevad, et see on nagu korraga sünnipäeva, jõulude ja uue aasta tähistamine. Vastupidiseks näiteks on rootslaste 6. juuni, mis ei anna tähistamise poole pealt absoluutselt sarnast mõõtu välja. Pigem tähistatakse Rootsis korralikumalt jõule ja meilegi tuntud jaanipäeva, mida tuntakse Rootsis kesksuve pühana.

Toit

Nii Norras kui Rootsis süüakse ülejäänud maailmale võõraid ja kummalisi toite, kuid Norras on üks traditsioon, mida ei anna otseselt naaberriikidega võrrelda. Nimelt võtavad nii mõnedki norrakad hommikuti lusikatäie kalamaksaõli, et päeva toitainerikka lonksuga alustada. Peale selle süüakse Norras palju sardiine, makrelli ja jõulude ajal küpsetatakse mõnes piirkonnas isegi lambapead koos ajudega!

Rõivatrendid

Milliseid erinevusi võib näha, kui kõrvutada Stockholmi ja Oslo kesklinnasid ning seal ringi kõndivaid inimesi? Rootslased kipuvad kandma pigem uusi, uhkeid ja moekaid riideesemeid, mis enamasti pärinevad kallitelt brändidelt. Logo on ikkagi staatusesümbol! Seevastu norrakad kipuvad hindama kallite brändide kõrval riidehilpude funktsionaalsust. Kuigi mõlemas riigis läheb talvel üsna külmaks, siis norrakad panustavad rohkem sellele, et nende riided kasutaksid mõnda uut tehnoloogiat ja peaksid karmidele põhjatuultele pikemat aega vastu. Vaatamata funktsionaalsuse hindamisele ostavad ka norrakad pigem kallimate firmade rõivaid.

Iseloom

Taanlased pidid olema üks õnnelikumaid rahvaid maailmas, ent Norrat peetakse oma Skandinaavia naabrite poolt samuti üsna õnnelikeks. Ilmselt mängib siinkohal rolli nende kõrge elatustase ja isegi norra keele kõla, mis on teataval moel eriti õnneliku alatooniga. Norralasi peetakse vägagi sõbralikeks, vastupidavateks ja tugevateks, kuivõrd nende keskkond moodustub raskesti ohjeldatavast loodusest, kus võib kergesti õnnetusi juhtuda.

Traditsioonid

Kõik Skandinaavia riigid hoiavad kinni oma minevikust, mis põhineb viikingite vallutusretkedel. Tundub, et norralased teevad seda eriti tugevalt ja rootslastest ning taanlastest veidi rafineeritumal kombel. Norra kui rahvuse jaoks on suusatamine meeletult oluline vaba aja veetmise viis: see on midagi enamat kui lihtsalt sport! Norralaste seas on ütlus, et kui lapsed sünnivad, siis on neil juba suusad jalas! Teistelegi Skandinaavia rahvastele meeldib suusatamine, ent nad on erinevalt norrakatest rohkem avatud ka teistele aladele.