6 asja, mida pead Norras tegema

Norra on eestlaste hulgas üks populaarsemaid sihtkohti, näiteks sõidetakse põhjamaisesse riiki suusatama, fjorde vaatama või Oslo linnaelu uudistama. Mis iganes põhjusel sind Norra poole ei tõmbaks, siis loe kindlasti järgnev blogipostitus läbi, et teha täpsemaid plaane põnevate kogemuste omandamiseks selles karges Skandinaavia riigis.

Naudi traditsioonilisi magustoite!

Itaalias on tiramisu. Prantsusmaal magusad sarvesaiakesed. Aga Norras? Norra pole küll maailmas tuntud magustoitude poolest, ent sellegipoolest võib riigis ringi rännates leida üht-teist magusat, mida kindlasti ära proovida. Kõigepealt käi poest läbi ja uuri, kas leiad riiulitest klassikalisi Norra võiküpsiseid. Tihti on need erinevate kujudega nagu tähed, kuusekesed jne. Lisanditeks on nii suhkruvaapa, šokolaadi kui moosiõiekesi. Seejärel otsi üles kohalik pagariäri ja uuri, kas neil on müügil traditsioonilisi mandli- või sarapuukooke. Need on imehead maiuspalad, mis sobivad suurepäraselt teeõhtu menüüsse või mõnel pidulikumal istumisel magustoiduks. Reisimise ajal pole aga selliseid vabandusi vaja: lihtsalt telli ja proovi!

Külasta Grünerløkka rajooni Oslos!

Loomulikult on tavalised turistitrajektoorid Oslos kõikide infopunktide kaartidel puust ja punaseks ette tehtud. Sellegipoolest tasub mõnikord reisi ajal mõelda kastist välja ja seada sammud piirkondadesse, mis ametlike soovituste hulgas ei kajastu. Oslo puhul on selleks Grünerløkka. Tegu on pidevalt populaarsemaks muutuva rajooniga, kuhu on kogunenud suur hulk noori loomingu-, kultuuri- ja IT-inimesi, kreditos247. Poodides on saadaval suur hulk taaskasutatavaid tooteid, vintage-riideid ja põnevaid toiduaineid. Lisaks ostlemisele on võimalik lõõgastuda trendikates kohvikutes, millel on vaieldamatu Skandinaavia “hipster kultuuri” hõng juures. Tegu on kandiga, mille avastamise peale tasuks kindlasti eraldada vähemalt pool päeva.

Sõida Flam rongiteel!

Tavaliselt on maailma kauneimate rongireiside nimekirjas Flami raudtee, mis kulgeb läbi Norra kauni looduse ja külade. Sõit ei kesta sugugi kaua, ainult tund aega, aga sellegipoolest on lühikese aja jooksul võimalik kogeda vaatepilte, mis panevad ahhetama ka mõne karastunuma reisiselli. Punast värvi rongi sisemus on vanaaegses stiilis, nii et lisaks vapustavatele vaadetele on võimalik nautida väärikalt ajaloolise rongiga kulgemist.

Ostle Bergeni kuulsal kaubandustänaval!

Mille poolest on Bergen tuntud? Loomulikult Euroopa erinevates piirkondades kuulsust kogunud Bryggeni poolest. Võrratult võluvates puitmajades asub suur hulk erinevaid kaupu alates jõulukinkidest ja toidust ning lõpetades apteegi ja pagariäriga. Värviliste majakeste rida asub otse promenaadi kõrval, mistõttu on tegu ideaalse paigaga, kus õhtust romantilist jalutuskäiku teha.

Vaatle virmalisi Lofootidel!

Maailmas pole palju häid kohti, kus oleks võimalik segamatult virmaliste vaatemängu nautida. Üks koht on Lofootide saarestik, kuhu pole küll kerge pääseda, ent mis on just nimelt virmaliste vaatlemise pärast maailmakuulsaks saanud. Mine kindlasti talvekuudel, sest ainult sel ajal on võimalik virmalisi näha. Nimelt asub Lofootide saarestik nii lähedal põhjapoolusele, et seal on suvisel ajal täielik polaarpäev. Virmaliste vaatlemise juures on tähtis valida usaldusväärne kompanii, kuna firmast võib oleneda väga palju. Kui tuurigiidid pole oma tegevusse täielikult pühendunud, siis ei pruugi nad teada, millistes asukohtades on kõige tõenäolisem ilusat taevast vaatemängu näha.

Külasta Nidarosi toomkirikut!

Juba 12. sajandil ehitatud Nidarosi toomkirik asub Trondheimi linnas ja on üks Norra kuulsamaid kirikuid. See on põnev nii omapärase arhitektuuri kui ka vägagi ajaloolise päritolu poolest. Toomkirikuga tutvumiseks tasub eraldada vähemalt tund aega, et asukohast mitte kiirelt läbi tuhiseda ja tõeliselt religioosse mälestise aupaklikku suurust endasse ahmida.

Täname meie Hispaania sõbrad!…

Mida tasub enne Norrasse kolimist teha?

Maksud? Eluaseme leidmine? Neid asju on veelgi! Selles blogipostituses teeme ülevaate asjadest, mida peaksid enne Norrasse kolimist teadma või valikuid, mis vajavad enne Oslo lennujaamas maandumist hoolikalt kaalumist snabblån.

Lehvita hüvastijätuks päikesele

Kas arvasid, et Eestis on vähe päikest? Oota vaid! Kui sa kolid Norra põhjapoolsematesse piirkondadesse, siis võid arvestada, et päikest on veelgi vähem. Kindlasti peaksid kindlaks tegema, et saad toidust piisava hulga D-vitamiini lån med betalningsanmärkning, kuna vastasel juhul võib sul raske puudus välja kujuneda. Seejuures pead arvestama veel ühe üksikasjaga. Nimelt on Põhja-Norras polaaröö, mis tähendab seda, et ööpäeva jooksul ei pruugi peaaegu üldse valgeks minna. Esmapilgul võib see ehmatavana tunduda, kuid suur osa kohalikke on sellega juba mitmete põlvkondade vältel ära harjunud.

Leia kohapealne töökoht

“Nojah, aga Norras on ju hiiglaslikud palgad ka,” vastatakse tavaliselt sellele, kui jututeemaks tulevad läbilõikavalt kallid hinnad. Siiski tuleb arvestada, et suurte palkade kõrval tuleb maksta päris palju makse, nii et kõrged hinnad on igal juhul suureks probleemiks lån utan uc. Täiesti tavaline on maksta 8 eurot ühe leivapätsi eest. Kui kolid Norrasse, siis proovi võimalikult ruttu endale töökoht leida, sest vastasel juhul võid silmitsi seista raskustega kuu lõikes rahaasjadega toime tulla.

Aeg õppida mõnda talisporti

Norras armastavad inimesed suusatada. Seepärast tasub sul enne Norrasse kolimist suusatamist õppida, kuna see spordiala ühendab põhjamaiseid inimesi ja pakub võimalusi kohalike sõprade saamiseks. Kui enne ei jõua õppida, siis järgmine variant on Norras koha peal mõnda suusatrenni minna. See investeering tasub küllaga ära, sest selles riigis on lõpmatult palju erinevaid kohti, kus kauni ümbrusega looduses suusal libiseda lasta. Kui juba oskad suusatada, siis Skandinaavia nõlvad juba ootavad sind!

Osta veel üks mälukaart

Norras on nii palju jahmatavalt kaunist loodust, et kaamerale tasub kindlasti täiendavalt üks mälukaart osta. Ilusaid pilte võib lihtsalt niivõrd palju tulla! Alates fjordidest ja koskedest, lõpetades mägede ja orgudega: Norra loodust loetakse maailma kaunimate hulka.

Õpi kohalikku keelt

Norra keel on sarnane rootsi ja taani keelele ning võib mõnevõrra tuttav tunduda saksa keelt õppinuile. Sellegipoolest on tegu täiesti unikaalse keelega, mis vajab pikemat õppimist. Päris paljudel töökohtadel läheb hakkama saamiseks norra keelt vaja. Kuidas oleks võimalik olla kohvikus ettekandja või kõnekeskuses klienditoe spetsialist, kui väljendist “hej” midagi enamat öelda ei oska. Kõige kasulikum on õppida norra keelt Eestis, kuna see on kohalike pakkujatega võrreldes kõvasti soodsam.…

Norra ehk nafta võidukäigu lugu

Räägitakse, et kui Norra poleks avastanud naftat, siis oleks siiamaani tegu pigem tagasihoidliku viikingiajastu järgse põllumajandusriigiga. Nafta andis Norrale niivõrd palju majanduslikult juurde. Nafta rahast saadud tulud on aidanud ehitada üles infrastruktuuri, luua rongiteid, panna püsti uhkeid hooneid Oslosse ja sillutada pikki, kvaliteetseid sõiduteid läbi terve riigi prestamos en linea. Naftast pole puutumata jäänud ka lennundus, laevandus ja muud raharikkad valdkonnad, mis hävitavad naftat õgival kombel, ent samal ajal toodavad selle käigus naftamaakleritele tohutult palju kasumit juurde prestamos sin buro.

Tegelikult hakkas kõik pihta juba tükk aega tagasi. Norra vetes avastati naftat 1960ndate lõpus ja sellest hetkest saadik pole enam mitte miski sama olnud. Naftast ja selle saadustest said Norra majandus vankumatud alustalad, mis pole tänaseni kordagi värisema hakanud. Põhjamerre ehitati 1966. aastal parajalt suured naftat maa seest välja imevad puurtornid. Suitsu popsudes ja kanistrite kõmisedes toodi naftat maapõuest välja ning hakati seda üle maailma edasi müüma. Naftast ei tehta ju ainult kütust. Sellest valmistatakse ka plastmassi ja kõikvõimalikke muid tehislikke materjale.

Kõige esimene suurem naftamaardla oli Ekofisk, mis tootis 1980. aasta 427 442 barrelit toornaftat. Tegu on kogusega, mis kohe kindlasti avaldab siiamaani paljudele ekspertidele üle terve maailma sügavat muljet. Pärast seda on leitud ka väga suur maagaasi reserve. Just kogu see maa sees peituv rikkus on aidanud Norral tulla toime nii hästi ilma selleta, et oleks vaja olnud astuda Euroopa Liidu majandusruumi liikmeks.

1972. aastal toimus Norras referendum, mille käigus otsustas rahvas, et nad ei liitu Euroopa Liiduga. Muidugi oli väljastpoolt tulev poliitiline surve suur, kuid rikas riik jäi omale kindlaks ja liimeks astumine jäigi ära. Pärast seda on mitmed suured firmad Norras tuntuks saanud, näiteks Statoil, mis oli Norra valitsuse enda poolt loodud naftakompanii.

Põhjamerest nafta puurimine tähendas ka suurt hulka väljakutseid, peamiselt tehnoloogiliselt, kuid Norra on sellega suurepäraselt hakkama saanud. Maapinna puurimisel pole mõeldud ainult kasumite peale, vaid töö käigus on parajat rõhku pandud ka pikaajalistele lahendustele, et hoida keskkonda võimalikult puhtana. Norras rafineeritakse osasid kommertsõlisid ja nende tegemiseks on nad pidanud ka importima võõramaise päritoluga naftat. 2015. aastal tehti seda 3.5 miljardi Norra krooni eesti.

Norra oli üks esimesi riike, kus opereeriti tööstuslikult süsiniku eemaldamise ja hoiustamise projekti Sleipneri naftamaardlas. Selle asja taga oli Statoil ja projekt algas 1996. aastal. Nimelt võetakse süsihappegaas maagaasist ära amiinlahuseid kasutades. Selle järel talletatakse süsinik soolalahuse sees. Süsihappegaas on põhilisi kaasprodukte, mis tekib, kui maardlas toodetakse maagaasi. Nimelt sisaldab maagaas 9% ulatuses süsihappegaasi rohkem, kui on lubatud maagaasi distributsiooni võrgustikus. Statoil hoiab taolise hoiustamisega kokku sadu tuhandeid miljoneid eurosid, kuna ta ei pea maksma kulukaid CO2 makse.

Uue sajandi alguses avati Norra merepõhi senisest enamatele firmadele, sest eesmärgiks sai parem ressursside kasutamine. Suured rahvusvahelised naftakompaniid, kes oli oma kanda juba kinnitanud, said endale seltsiks uued firmad, mis tulid välja innovatiivsete viisidega, kuidas olemasolevatest ressurssidest maksimumi välja pigistada. Tänaseks päevaks tegutseb Norra naftaväljadel väga suur valik erinevaid kompaniisid: aktiivselt tegeleb naftateemadega lausa 50 erinevat ettevõtet.

Kui Norras esimest korda naftat puurima hakati, siis ei osanud keegi veel ettegi kujutada, kuivõrd suurt rolli võib see tulevikus mängima hakata. Nüüd on aga situatsioon selline, et suur osa Norra heaolust põhinebki nafta väljutamisel maapõuest ja selle töötlemisel uuteks saadusteks. Kindlasti mängib see sarnast rolli ka lähikümnetel, kuna praeguse seisuga pole kohe kindlasti näha mingit ohtu nafta otsa lõppemisel. Peale selle, kui peakski nafta puurimine ära lõppema, siis peab arvestama sellega, et Norra on kogunud väga kopsaka koguse rahalisi ressursse, millest jätkub veel pikaks ajaks pensionite maksmiseks ja muudeks vajalikeks finantsilisteks toiminguteks.…

Asjad, mida sa Norra kohta ei teadnud

Kui teha suvaliste inimestega tänaval küsitlust, siis üsna peagi selgub, et keegi ei tea Norra kohta just palju. Jah, see asub Skandinaavias ja seal on käibel Norra kroonid ning nad on olnud suusatamises täiesti tasemel, aga … mida me tegelikult Norra kohta üldse teame? Järgnevalt teeme kopsaka ülevaate sellest, mida tasub Norra ja seal elavate inimeste kohta tegelikult teada.

Muide, kui soovid Norrasse reisida, aga sul jääb natuke reisiraha puudu, siis kiirlaenud on parim viis, kuidas ruttu lisaraha saada. Enne kiirlaenu võtmist tee kindlaks, et sul on piisavalt ressurssi selle õigeaegseks tagasi maksmiseks. Kui tõesti on raha kiirlaenu tagasi maksmiseks, siis kiirlaenud on üks asendamatumaid viise kiire rahasüsti saamiseks.

Norralased on raamatutega sina peal

Kas teadsid, et norrakad loevad inimese kohta rohkem raamatuid võrreldes kõikide teiste maailma riikidega? Jah, see võib tunduda uskumatuna, aga taoline fakt peab täiesti paika. Sellele aitab kindlasti kaasa tõik, et raamatud on Norras maksuvabad. Norra kõige müüdum autor on tänapäeval Jo Nesbo, kes kirjutab põnevusraamatuid kriminaalsetel teemadel ja kelle loodud tegevuspaigad oleks otsekui mõnest Ameerika thrillerist välja astunud. Siiski ei tegele ta otsese kopeerimisega, mistõttu on igal tema raamatul eitamatu põhjamaine võlu juures.

Norrakad oskavad suurepäraselt inglise keelt

Ja sellest annab tunnistust jahmatav tõsiasi, et Norras leidub rohkem inglise keelt rääkivaid inimesi kui Kanadas! Täpsemalt tähnedab see seda, et Kanadas räägib inglise keeles 78% elanikkonnast ja Norras oskab rahvusvaheliseks lingua francaks kujunenud keelt tervelt 86 protsenti rahvastikust. Hämmastav vahe tarbimislaen!

Norras on koht, kus on keelatud surra

See pole anekdoot! Tõepoolest on Longyearbyeni väikelinnakeses keelatud surra, kuna sealne surnuaed lõpetas tegevuse. Nimelt avastati, et igikelts takistab laipade lagunemist ja inimesed jäävad oma algsel kujul püsima.

Norras löödi rüütliks pingviin

Kujutad sa ette, et selline asi võis Norras juhtuda? See juhtus 1972. aastal, kui kuninglik õukond adopteeris ühe pingviini. Pingviini nimeks sai Nils Olav ja seda Nil Egelieni ja Norra kuninga Olav Viienda auks.

Norra riigil on tohutu pensionifond

Norra riigi pensionifond on naeruväärselt suur, kuna see ulatub lausa triljonitesse. Kõik see raha on kokku kogutud nafta töötlemise ja edasi müümise pealt. Üldsegi on nafta üks Norra põhilisi sissetulekuallikaid olnud, mis on kõigile keskmisest parema kvaliteediga elu taganud. Kui vaadata üldiseid riikide rahasääste, siis Norra järel tuleb Hiina ja Araabia Ühendemiraadid. Mõlemad riigid on samuti kopsaka rahasumma kõrvale pannud, et süngematel päevadel oleks midagi tarvitada.

Norra kasutab tohutult hüdroenergiat

Kas teadsid, et Norra kasutab teiste maailma riikidega võrreldes kõvasti rohkem veest tulenevat energiat? See ei tohiks tulla väga suure üllatusena, sest Norras on ju niivõrd palju jõgesid, kärestikke, järvi ja koski, mille abil saab elektrienergiat toota. Väidetavalt toodetakse 98-99 protsenti Norra elektrienergiast voolava vee abil. Tõeliselt roheline lähenemine!

Norra kirjanikud on õnnega koos

Kui su raamat antakse Norras välja, siis ostab valitsus neid üle 1000 tüki ja jagab kõikidesse raamatukogudesse üle terve riigi laiali. Norra puhul on tegu riigiga, mis armastab oma kirjanikke erakordselt palju

Norra on tänapäevase suusatamise sünnimaa

Sellele tahavad küll nii mõnedki teised mägede ja lumega õnnistatud riigid vastu vaielda, kuid arvatavasti peab see fakt täiesti paika. Isegi ingliskeelne sõna “ski” tuleb norra keelest ja tähendab algselt puutükki.

Norras on ehmatav kogus järvi

Alati räägitakse sellest, et Soome pidavat olema tuhande järve maa. Tegelikult on aga lugu selline, et Norra järvede arv ületab tunduvalt Soome järvede kogust. Täpsemalt on teada Norras 450 000 järve, aga Soomes ainult 188 000. Umbes 200 järve on kokku tervelt 1000 hektarit suured!…

Norra kõige tuntumad brändid ja ettevõtted

Kõik teavad, et Carlsbergi õlu on pärit Taanist ja Saab autosid-lennukeid toodab Rootsi. Aga milliste kompaniide ja brändide poolest on Norra tuntuks saanud? Loe järgnevat ülevaadet Norra kõige tuntumatest kaubamärkidest ning firmadest, et saada endale parem ettekujutus selle naftarohke riigi populaarseimatest ekspordiallikatest.

Statoil
Asutati 1972. aastal

Statoil on Norra nafta- ja gaasifirma, mis on tänaseks tegutsenud juba aastakümneid. Meil on Statoil kõige paremini tuntud bensiinijaamade poolest, mis on viimaste aastate käigus aina enam pooleldi kohviku kontseptsioonile üle läinud. Statoili põhiline tegevus toimub aga Norras ja nende peakorter asubki Stavangeri linnas. Kliimamuutus ja suurem nõudlus rohelise energia järgi on avanud Statoilile uusi uksi äritegevuses ning nad on laiendanud tunduvalt oma haaret. Fortune ajakirja põhjal asetati Statoil maailma järjestuses suurusel 13. kohale nafta- ja gaasikompaniide hulgas. Statoil on lausa nii suur tegija, et neil on puurtorne ja gaasimaardlaid Alžeerias, Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Liibüas, Nigeerias ja Venemaal. Tänaseks on ettevõtte ametlik nimi Statoil ASA, kuna 2007. aastal ühendati Statoil ja Norsk Hydro nafta ja gaasiga tegelev divisjon.

Telenor
Asutati 1970. aastal

Telenori näol on tegu suurima telekommunikatsiooni kompaniiga Norras. Tegu on maailma mastaabis ühe suurima telekommunikatsiooni ettevõttega, mis tegutseb Skandinaavias, Ida-Euroopas ja Aasias. Üllataval kombel on Eestist Telenori tegevus kõrvale jäänud, kuid seda aitab seletada Elisa, Tele 2 ja Telia väga tugev ning otsusekindel tegevus siinsel turul. Kõige tugevamat turgu hoiab Telenor peale oma kodumaa Taanis, Rootsis, Ukrainas, Ungaris, Montenegros, Tais, Malaisias ja Pakistanis. Ainuüksi Ukrainas on Kyiv Star brändi nime all firmal üle 17 miljoni kliendi. Kusjuures huvitav fakt on see, et Telenori suur ettevõte alustas teoreetiliselt juba 1855. aastal, ent siis kandis see firma nime Telegrafverket ja nagu nimestki võib arvata, siis tegutseti telegraafiteenuste turul.

Opera
Asutati 1995. aastal

Opera Software ASA on suur Norra tarkvaraettevõte, mida tunnevad eestlased ennekõike Opera veebisirvija kaudu. Opera brausereid kasutavad maailmas enam kui 350 miljonit kasutajat. Tegu on üsna laiahaardelise firmaga, kuna selle kontorid asuvad lisaks Norrale ka Rootsis, Poolas, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Austraalias, Venemaal, Singapuri, Islandil jne. Opera visioonis on kirjas, et nad tahavad “pakkuda parimat internetikogemust igal seadmel”. Opera aastane käive oli 2015. aastal üle 615 miljoni USA dollarit.

Norwegian Air Shuttle
Asutati 1993. aastal

Norwegian on suuruselt kolmas odavlennukompanii Euroopas, ulatuselt teine lennufirma Skandinaavias ja lennureisijate arvu põhjal suuruselt üheksas lennuettevõte Euroopas. Tänaseks juba üle paarikümne aasta tegutsenud Norwegian pakub konkurentidega võrreldes tõeliselt häid hindu, sest nii mõnigi kord on olnud võimalik lennata edasi-tagasi Oslost ja Stockholmist Põhja-Ameerika sihtkohtadesse ainult 180 euro eest. Norwegian pakub kõva konkurentsi nii Ryanairil kui Skandinaavia suurimale lennufirmal Scandinavian Airlinesile. Nende pikamaalennukid võtavad kursi Bangkokki, New Yorki, Fort Lauderdale’i ja Los Angelesse. Nad alustasid väiksema regionaallende pakkuva ettevõttena, kuid tänaseks on kasvanud parajaks lennuhiiuks.

DNB
Asutatud 1822. aastal

DNB gruppi kuuluvad mitmed finantsbrändid nagu DNB, Vital, Postbanken, DnB Nord jne. Tegu on tohutult suure käibega finantsgrupiga, millest annab tunnistust 2015. aasta käibenumber, küündides 54 miljardi USA dollarini. DNB pank on Eestiski esindatud ja nende tegevuse juures on huvitav see, et nad annavad pea 25% oma väljavõetud dividendidest heategevuseks. Kõigi grupi liikmete varad küündivad kokku liidetuna üle 100 miljardi euroni. Pank tegutseb paljudes riikides, muuhulgas näiteks Suurbritannias, Ameerikas, Singapuris, Hiinas, Baltimaades ja Soomes.…

Kuidas erineb Norra oma naaberriikidest?

Norra on osa Skandinaaviast, teiste Skandinaavia riikide hulka loetakse tavaliselt Rootsi ja Taani. Põhjamaid aetakse tihti segamini Skandinaavia riikidega, sest esimese puhul lisanduvad kolmele põhiriigile veel Soome, Island ja mõnikord isegi Eesti (kuigi seda pigem soovina, mitte automaatse otsusena). Kindlasti on Skandinaavia riikide sees väga palju sarnasusi ja mõned on neid isegi “eksklusiivseks ja omaette hoidvaks klubiks” nimetanud. Sellegipoolest võib leida mõningaid olulisi erinevusi rahvaste, kommete ja traditsioonide vahel. Selles blogipostituses teeme selgeks, millisel moel erinevad norrakad oma lähinaabritest Rootsist ja Taanist. Kas üldse erinevad?

Patriotism

Tihti tuuakse olulise erinevusena välja seda, et norrakad on rohkem ja avameelsemalt patriootilised ning isamaaliste tunnetega kui rootslased. Mõned norrakad võivadki otse välja öelda: “Meie riik on maailmas kõige parem!”. Rootslased leiavad pigem vaikselt erinevaid viise, kuidas anda mõista, et teistes riikides pole küll kõik sellisel moel korras ja nad on nendest tegelikult paremad. Aga keegi ei ütle seda otse! Üks hea näide norrakate patriotismist on 17. mai tähistamine. See on Konstitutsioonipäev ja mõned Norra elaniku ütlevad, et see on nagu korraga sünnipäeva, jõulude ja uue aasta tähistamine. Vastupidiseks näiteks on rootslaste 6. juuni, mis ei anna tähistamise poole pealt absoluutselt sarnast mõõtu välja. Pigem tähistatakse Rootsis korralikumalt jõule ja meilegi tuntud jaanipäeva, mida tuntakse Rootsis kesksuve pühana.

Toit

Nii Norras kui Rootsis süüakse ülejäänud maailmale võõraid ja kummalisi toite, kuid Norras on üks traditsioon, mida ei anna otseselt naaberriikidega võrrelda. Nimelt võtavad nii mõnedki norrakad hommikuti lusikatäie kalamaksaõli, et päeva toitainerikka lonksuga alustada. Peale selle süüakse Norras palju sardiine, makrelli ja jõulude ajal küpsetatakse mõnes piirkonnas isegi lambapead koos ajudega!

Rõivatrendid

Milliseid erinevusi võib näha, kui kõrvutada Stockholmi ja Oslo kesklinnasid ning seal ringi kõndivaid inimesi? Rootslased kipuvad kandma pigem uusi, uhkeid ja moekaid riideesemeid, mis enamasti pärinevad kallitelt brändidelt. Logo on ikkagi staatusesümbol! Seevastu norrakad kipuvad hindama kallite brändide kõrval riidehilpude funktsionaalsust. Kuigi mõlemas riigis läheb talvel üsna külmaks, siis norrakad panustavad rohkem sellele, et nende riided kasutaksid mõnda uut tehnoloogiat ja peaksid karmidele põhjatuultele pikemat aega vastu. Vaatamata funktsionaalsuse hindamisele ostavad ka norrakad pigem kallimate firmade rõivaid.

Iseloom

Taanlased pidid olema üks õnnelikumaid rahvaid maailmas, ent Norrat peetakse oma Skandinaavia naabrite poolt samuti üsna õnnelikeks. Ilmselt mängib siinkohal rolli nende kõrge elatustase ja isegi norra keele kõla, mis on teataval moel eriti õnneliku alatooniga. Norralasi peetakse vägagi sõbralikeks, vastupidavateks ja tugevateks, kuivõrd nende keskkond moodustub raskesti ohjeldatavast loodusest, kus võib kergesti õnnetusi juhtuda.

Traditsioonid

Kõik Skandinaavia riigid hoiavad kinni oma minevikust, mis põhineb viikingite vallutusretkedel. Tundub, et norralased teevad seda eriti tugevalt ja rootslastest ning taanlastest veidi rafineeritumal kombel. Norra kui rahvuse jaoks on suusatamine meeletult oluline vaba aja veetmise viis: see on midagi enamat kui lihtsalt sport! Norralaste seas on ütlus, et kui lapsed sünnivad, siis on neil juba suusad jalas! Teistelegi Skandinaavia rahvastele meeldib suusatamine, ent nad on erinevalt norrakatest rohkem avatud ka teistele aladele.…

Kui kallis ikkagi on Norras elada?

Norra on tuntud kui üks kallimaid riike Euroopas (ja isegi maailmas). Statistika kinnitab seda, sest Norras maksab toit tervelt 47 protsenti rohkem võrreldes terve maailmajao keskmisega! Värske kala ja krevetid on üldjuhul mõistliku hinnaga, kuid suur osa toidust ostetakse riiki sisse. Olukorda ei tee paremaks tõsiasi, et toiduainete pealt tuleb maksta 14 protsenti käibemaksu. Paljud norrakad sõidavad üle piiri Rootsi “harrytur” käigus, mis on põhimõtteliselt osturetk, et osta suurt osa toiduainetest tervelt 20 protsenti odavamalt. Taoline piiriülene ostuäri on muutunud niivõrd tavaliseks, et mitmeid ostukeskuseid on otse piiri äärde ehitatud, et Norrast tulevad inimesed saaksid oma auto pakiruumi kiiremini ja mugavamalt ära täidetud. Loomulikult tekitab see küsimusi ainult juurde. Aga kui palju asjad tegelikult maksavad? Järgnevalt teeme kasuliku ülevaate sellest, kui suur on maksumus erinevatel kaupadel ja teenustel Norra riigis.

Kõik hinnad pärinevad 2016. aasta esimesest poolest ja oluliste maailma majandust raputavate sündmuste puudumisel on veel asjakohane tükk aega.

Kui palju läheb maksma elukoha üürimine?

Ühetoalised üürikorterid linna sees on keskmiselt 1300 eurot kuus, aga kui otsustad ühetoalise korteri rentida linnast väljas, siis võib see tähendada paarisaja euro suurust kokkuhoidu. Loomulikult on see suhteline võit, kuna transport tekitab omajagu kulutusi juurde, ent neid hindu vaatame hiljem lähemalt. Seevastu läheb kolmetoaline apartement kesklinnas maksma 2100 eurot. Kolmetoaliste korterite puhul on linna sees ja väljas elamise puhul suurem hinnaline vahe. Kui üürida korter pigem linnapiirist eemal, siis maksab see keskmiselt kuus 500 eurot vähem.

Kui palju tuleb tasuda väljas söömise eest?

Üks piimakohvi maksab kohvikus või restoranis keskmiselt neli eurot, kuid mõnes uhkemas toitlustuskohas võib hind küündida viie kuni kuue euroni. Väike pudelitäis Coca-Colat on seevastu odavam: tavaliselt kuskil 3.5 eurot. Kui minna kahekesi välja sööma tavalisse, keskpärasesse restorani ja tellida nii eelroa, põhiroa kui magustoidu, siis tuleb keskeltläbi välja käia 90 eurot. See on tõeliselt kallis ja illustreerib suurepäraselt varem esitatud statistikat pea poole kallimatest toiduhindadest võrreldes ülejäänud Euroopaga. Tavaliselt otsustavad turistid selliste hindade peale McDonaldsisse minna, kuid sealgi pole hinnad madalad. Big Maci eine eest tuleb rahakotti kergendada 11 euro võrra!

Kui palju maksavad asjad supermarketis?

Kui isegi McDonalds on nii kallis, siis osutub mõistlikuks mõtteks toidu soetamine hoopiski kauplusest. Turistina on mitmeid võimalusi ise söögi tegemiseks. Paljudes hostelites on ühine köögipind ja airbnb korterites on üldjuhul toidutegemise võimalused täiesti olemas. 1 liiter piima maksab poes keskmiselt 1.7 eurot, kilo riisi 3 eurot ja suur valge sai 2.8 eurot. Siinkohal on oluline meeles pidada, et Norras on olemas discounter-tüüpi supermarketid, kus saab endale hankida keskmisest odavamat toidukaupa. Suitsetajad peavad arvestama, et supermarketist paki Marlboro ostmine tähendab 12 euro suurust väljaminekut, kui pole konkreetsel ajahetkel käimas mõnda sooduskampaaniat.

Mida tuleb maksta transpordi eest?

Transpordi eest maksmise puhul on keskmiste hindade leidmine keerulisem, kuna väga palju sõltub konkreetsest asukohast ja vahemaast. Siiski võib üldistades väita, et bussid ja rongid äärelinnast kesklinna lähevad tavaliselt üksikpiletina erinevates Norra linnades maksma 3.7 eurot. Seejuures on kütuse hind liitri kohta 1.65 eurot ja takso kilomeetri hind 1.8 eurot. Lennupiletite hinnad võivad mõnikord Norras vägagi soodsad olla. Näiteks teeb odavlennukompanii Norwegian tihti suuri sooduskampaaniaid, mille käigus saab lennata edasi-tagasi Oslost erinevatesse Ameerika linnadesse vaid paarisaja euro eest. Samuti võivad olla üsna soodsad Ryanairi kampaaniahinnad ja viimase hetke pakkumised erinevate Norra turismibüroode poolt.…

Imelised sihtkohad, mida peab Norras külastama

Loodus on ilmselt üks põhilisi müügiargumente Norra turismis. See tõmbab magnetina igal aastal kümneid tuhandeid turiste ja mitte ainult pealinna Oslosse. Norra avarustest leiab kauneid fjorde, lumiste “mütsidega” mäetippe, vahutavaid kärestikke, kõrgeid kaljusid ja armsaid pisikülasid. Fjorde peetakse Euroopa ilusaimateks looduslikeks paikadeks ja neid leidub Norras küllaga. Fjord on pikk, kitsas ja liustike liikumisest tekkinud laht, millel on järsud kaldapealsed ning mis ulatub üsna sügavalt sisemaale. Nüüd aga vaatame lähemalt erinevaid kohti, mida peetakse Norras kõige kaunimaks ja imetlusväärsemaks!

Trolltunga

Tegu on arvatavasti ühe kõige ilusama sihtkohaga terves riigis, mis on muutunud tänaseks isegi parajalt kurikuulsaks vaatamisväärsuseks. Nimelt võivad inimesed istuda ja jalgu kõlgutada kaljuformatsiooni teravas otsas, mis kõrgub üle allpool asetseva oru. See on väga kõrgel ja kohalikud giidid kardavad, et tulevikus võib koha populaarsuse kasvades tekkida inimohvreid. Siiski on tegu ainult ühe aspektiga Trolltunga külastamise juures. Kui jätte kõlkumine kõrvale, siis on see looduslik vaatamisväärsus lihtsalt ahhetamapanev!

Lofoodid

Lofoodi saarestik on üks Euroopa kõige paremini hoitud saladusi. Need saared asetsevad küll polaarjoone juures, kuid seal on tavapärasest soojemad temperatuurid Golfi hoovuse tõttu. Mõnikord võib nii kaugel põhjas olla talvel Eestist soojem temperatuur. Põhilised turistide hordid saabuvad Lofoodi saarestikku suvel, kuid aina enam avastatakse neid maalilisi saari talvise sihtkohana. Elu on seal traditsiooniline ja maalähedane ning kohalikud proovivad suuremale turismile vastu panna, et mitte rikkuda elukeskkonda.

Jotunheimeni rahvuspark

Siin aub Skandinaavia mäestiku kõige kõrgem piirkonda, mida kutsutakse “hiiglaste koduks”. Nii mõnedki mäed asuvad merepinnast lausa 2400 meetri kõrgusel. Kõige kõrgem tipp on Galdhoppigen, mis seisab merepinnast 2469 meetri kõrgusel. Kokku leiab sellest rahvuspargist üle 200 mäetipu, nii et viide hiiglastele on täiesti asjakohane. Rahvusparki on rajatud palju matkaradasid, millel on erinevad raskustasemed, et kõik saaksid omale meelepärase marsruudi valida. Vaieldamatult on tegu paigaga, kuhu lihtsalt peab kaamera kaasa võtma, sest pildistamise võimalusi on lõputult! Jotunheimeni teeb lisaks looduse ilule eriliseks liikide mitmekesisus. Õnnelikud külastajad võivad märgata põhjapõtru, rebaseid, nugiseid, naaritsaid ja isegi ilveseid.

Innerdalen

Innerdalenit peetakse Norra üheks ilusaimaks oruks. Selle piirkonna krooniks on 1394 meetri kõrgune Dalatarnet tipp. Oru põhjas sädeleb kristalne järv ja ülevalt poolt alguse saavatest liustikest jooksevad kaskaadidena allapoole veevood ja väikesed ojad. Looduslikul alal on avatud palju jalgteid, mida mööda saab kõndida Renndolsetrasse, mis on omamoodi turismitalu. Külalislahke rahvas pakub talus kohalikku toitu ja ümbritsevatest aedikutest tervitavad kõikvõimalikud kodu- ja kariloomad.

Dalsnibba

Geirangerist umbes 21 kilomeetri kaugusel asuv Dalsnibba on majesteetlik vaatamisväärsus, mida külastab igal aastal tuhandeid inimesi. Dalsnibba tipp on niivõrd kõrge (1476 meetrit), et isegi suvel võib see valdavalt lumikatte all olla. See mägi asub üsna lähedal Rootsile, nii et nii mõnedki autoga reisivad inimesed kasutavad võimalust ja sõidavad lähedalt asuvast piiripunktist suurimasse Skandinaavia riiki edasi.…

Kuulsad inimesed, kes on pärit Norrast

Norrast on pärit mitmeid kuulsaid inimesi, kes on tuntud nii põhjamaade regioonis kui maailmas laiemaltki. Loe edasi, et saada teada põhilistest tegijatest, kes on Norra mägede ja orgude vahelt tuntuks saanud.

Knut Hamsun
Sündis: 04. august 1859
Suri: 19. veebruar 1952

Knut Hamsun oli menukas romaani- ja näitekirjanik, kes tuli välja mitmete kuulsaks saanud teostega. Tema läbilöögiromaan on “Nälg”, mis ilmus raamatupoe lettidele 1890. aastal. Pärast seda on tema menukamate kirjatükkide hulgas “Segelfossi alevik” 1917. aastal ja “Aga elu kestab edasi” 1933. aastal. Päras Teist Maailmasõda tekkis tal palju sekeldusi ja elu lõpuaastate jooksul viidi ta vaimuhaiglasse, kuna esines tugevaid kahtlusi tema vaimse tervise olukorra suhtes.

Henrik Ibsen
Sündis: 20. märts 1828
Suri: 23. mai 1906

Henrik Ibsen on meeletult kuulus näitekirjanik, kes osales Norra Rahvusteatri loomise tegevuse juures. Otse loomulikult tema üheks kõige tuntumaks teoseks kujunenud 1867. aasta “Peer Gynt”, ent vähem kuulsaks pole saanud ka 1884. aasta “Metspart”, mis kandis Norras pealkirja “Vildanden”. Mitmeid tema teoseid on eesti keelde tõlhitud väljaannete “Näidendid I” ja “Näidendid II” raames. Nende hulgas on ka kurikuulus “Hedda Gabler”, millest on Von Krahli Teater oma versiooni ja tõlgenduse teinud.

Erik Poppe
Sündis: 24. juuni 1960

Erik Poppe on üks Norra kõige tuntumaid filmitegijaid, kes on selliste üllitiste taga nagu “Hawaii, Oslo” (2004) ja “Kuninga valik” (2016). Tema käe all on valminud ka telesari “Brigaad”, mis aastaid tagasi kodumaistelgi teleekraanidel natuke aega jooksis.

Edward Munch
Sündis: 12. detsember 1863
Suri: 23. jaanuar 1944

Edward Munchi peetakse ekspressionistliku liikumise algatajaks ja eestvedajaks. Ta ehitas üles oma isikliku maalimise stiili, mis põhines 19. sajandi lõpuaastate sümbolismil. Teiste inimeste töödest eristus ta oma psühholoogiliste teemade kaudu, mida ta läbi maalikunsti lahti mõtestas. Tihtilugu sai ta inspiratsiooni üsna morbiidsetest teemadest nagu haigused, surm ja depressioon. See ebaterve huvi sünguse vastu sai ilmselt alguse tema traagilisi sündmuseid täis lapsepõlvest, mis jäi deemonina teda elu lõpuni kummitama.

Roald Amundsen
Sündis: 16. juuli 1872
Suri: 18. juuni 1928

Täisnimega Roald Engelbregt Gravning Amundsen on end maailma ajalukku kirjutanud väga suure saavutusega. Tema oli esimene inimene, kes jõudis Lõunapoolusele. See ajalooline sündmus juhtus 14. detsembril 1911. aastal. Nad kogusid koha pealt erinevat teadusele vajalikku materjali ja näidiseid, misjärel alustasid pikka koduteed. Loomulikult tõi see saavutus talle koheselt küllaga edu ja rikkust, kuid ta ei muutunud kordagi inimeseks, kes oleks suurte rahasummade peale hulluks läinud ja mõtlematult kulutama hakanud. Pigem panustas ta jätkusuutlikule ja edukale ettevõtlusele, millest annab tunnistust jõukas laevandusäri, millega ta elu lõpuni ka tegeles.

Niels Henrik Abel
Sündis: 5. august 1802
Suri: 6 aprill 1829

Abel elas ainult 26-aastaseks, kuid oma lühikese elu jooksul kirjutas ta end kohe kindlasti maailma ajaloo kuldsetele lehekülgedele. Nimelt oli tegu Oslo Ülikoolis end akadeemiliselt arendanud matemaatikuga, kes tuli välja geniaalse avastusega. Ta leidis esimest korda ajaloos uued funktsioonid, mida tänase päevani nimetatakse Abeli funktsioonideks. Ta oli tõeliselt briljantse mõistusega noormees, kelle elutee jäi kahjuks väga lühikeseks. 1829. aastal suri ta tuberkuloosi. Surma ajal oli ta kihlatud Christine Kemp nime kandva neiuga ja oli just Berliini Ülikoolis professoriks saanud. Kurba lugu jääb õnnelikuna meenutama ainult see, et tema nimi on igaveseks matemaatikaõpikutesse jäädvustatud.

Sigrid Undset
Sündis: 20. mai 1882
Suri: 10. juuni 1949

Undset on kuulsa kirjandusliku teose “Kristiina Lauritsatütar” autor ja sellest sai ka tema elu põhiline raamat, kuigi ta kirjutas “Lauritsatütrele” lisaks veelgi teoseid. Naisel oli üsna traagiline elu, kuna tema eluajal surid mitmed tema lapsed ja ta lahutas nende isast üsna peatselt.…

Üllatavad toidud, mida Norras süüakse

Võime julgelt öelda, et peaaegu igas riigis on mõni toit, mis mõnes teises maailma regioonis veidra, üllatava või lausa kohutavana tundub. Eestlastele tundub eemaletõukab linnupesast keedetud supp ja valge viina sisse ulpima pandud madu, kuid jällegi mõnele itaallasele võib tunduda ehmatav, et meil tehakse jõulude ajaks verivorsti. Vaata ülevaadet üllatavatest toitudest, mida Norras lauale pannakse ja aruta sõpradega: milliseid nendest poleks sa kohe kindlasti nõus kunagi proovima?

Lutefisk

Lutefisk ehk libekala. Libe kala? Juba selle nimetus ei kõla maitsvalt! Paraku on eemaletõukav nimi alles õuduse algus. Tavaliselt süüakse seda jõuluperioodil, mil tundub kohatu, kui pere jõululauale pole toodud väike kogus libekala. Norras valmistatakse seda rooga peamiselt kuivatatud tursast. Seda valmistatakse kuivatatud turska leeliselise vedeliku sees hoides, et liha veidi pehmemaks muuta. Mõned inimesed on seda toitu kirjeldanud kui tuumapommi, mis lõhkeb suus ja ei jäta mitte kedagi külmaks. Kõige hullem selle roa juures on libekala lõhn. Seda võrreldakse hapukurgiga, mis on neli aastat mädanenud ja seejärel niisutatud soojade hallitusseente ekstraktiga.

Terved lambapead

Smalahove ehk lambapea praad on väga omapärane roog, mis on traditsiooniline toit Lääne-Norras, mida küll igapäevaselt ei sööda, kuid kuulub nii mõnigi kord uhke piduroa juurde. Algselt söödi seda pigem vaeste inimeste poolt, ent tänapäevaks on sellest saanud kõrgelt hinnatud delikatess. See on toit, mis ajaks tagajalgadele iga vegani ja taimetoitlase, kuna lõplik toit võib taldrikul pehmelt öeldes groteskne välja näha. Nimelt säilib üldjuhul lambapea koos keele, kõrvade ja kõige muu juurde kuuluvaga. Tavaliselt süüakse lambapeast silmad ja kõrvad esimesena, sest need on soojana maitsvamad. Seejärel liigutakse muude pea osade juurde ja tagatipuks süüakse isegi kolju sees küpsenud aju ära. Kas ajas judinad peale?

Seajalg

Iseenesest pole tegu seajala näol tegu eestlastele sugugi tundmatu liharoaga. Üheks erinevuseks on aga see, et see on soolatud ja seda süüakse kerge suupistena. Mõnikord serveeritakse seajala juurde peeti, sinepit ja värsket leiba. Ajalooliselt eelistatakse seajalga pakkuda koos traditsioonilise Norra jõuluõlle või akvaviidiga. Viimase puhul on tegu klassikalise Norra napsuga, mida valmistatakse peamiselt harilikust köömnest ja aedtillist.

Lamba munandid

See pole mitte mingi nali! Mõningates Norra piirkondades on lambalt ära lõigatud munandid täiesti normaalne toit, mille abil jõulude ajal lauda katta. Traditsiooniliselt veeretatakse munandeid enne õlis küpsetamist natukese saiapuru ja jahu sees. Valminud küpsetisi serveeritakse koos hapukoorega ning tavaliselt eelroana, mitte põhiroaks.

Kajaka munad

Kajaka mune süüakse ainult Põhja-Norras, kus neid serveeritakse põhiliselt kõvaks keedetud kujul õlle või mõne kangema joogi kõrvale. Munad on kanamunadega võrreldes tervelt kaks korda suuremad ja neil on pehmem, ent kergelt kala meenutav maitse. Paljude jaoks tundub see kirjeldus ja eriti kala maitse vägagi eemaletõukav.

Kalapallid

Kalapallide tegemiseks jahvatatakse kala ja saadud möksile lisatakse juurde kartulijahu. Üldjuhul süüakse kalapalle konservide kujul ja inimesed ei hakka neid ise kodustest tingimustes valmis veeretama. Paljalt ei hakka keegi kalapalle tarbima, vaid enne söömist kallatakse kalatoode valge kastmega üle.…